täitematerjaliga betoon); - tiheduse (mahumassi) järgi - tavabetoon (normaalbetoon) , tihedus 2000÷ 2600 kg/m3; - kergbetoon, tihedus < 2000 kg/m3; - raskebetoon, tihedus > 2600 kg/m3; Betooni struktuur. Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest karkassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapillaare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struktuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuurimuutused
24. Betooni külmakindlus, selle määramise meetodid, parendamise võimalused ja külmakahjustuse põhjused Piiritletakse minimaalse külmutustsüklite arvuga, mida betoon oluliste muutusteta ja kahjustusteta peab suutma taluda. Määramine erineb reaalsustest, sest erinevad: proovikehade suurused, nende asetus keskkonna suhtes ning ilmastike erinevus aastate lõikes on samuti erinev. Sõltub vesitsementtegurist. Blokeerimata ning omavahel ühenduses olevate kapillaarpooride hulk tsementkivis on määravaks betooni külmakindluse ja veepidavuse seisukohalt. Määratakse: tehakse kuup, mis kivistatakse normaaltingimustel 7 päeva, lõigatakse sektoriteks ning lastakse kivineda 25 päeva vanuseni, siis kleebitakse ümber kummiümbris ning 28 päevaselt valatakse vesi(või NaCl) antud seibi peale. Ülejäänud 5st küljest on isoleeritud EPSiga. Seejärel külmutatakse-sulatatakse. Kindla külmutustsükli
Konstruktsioonibetoonina on mõeldav kõigi eespool loetletud betooniliikide kasutamine. Käesolevas kursuses käsitletakse peamiselt tiheda struktuuriga tavabetooni (normaal- betooni). 1.2 Betooni struktuurist Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest kar- kassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapil- laare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struk- tuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuu-
20 kraadi vahel. Kiirema jahutuskeskkonna annavad 10% soolalahused, aeglasema aga õli, õhk ja sulametallid. Terase kõvadus suureneb seda rohkem, mida suurem on ta süsinikusisaldus (kuni 0,8% C). Terase karastamisel tekib martensiit, mis on väga kõva. Terase keevitamisel tekib keevituskoha ümber atmosfäär, mis sisaldab CO2 ja CO ja tekib oht, et süsinik põleb terasest välja ja keevituskoht muutub korrosiooni altiks. Reaktsioonid???:C+CO2à 56. Tasakaalureaktsioonid tsementkivis: tsementkivi mineraalide (Casilikaat- ja Caaluminaathüdraadid) hüdrolüüs ja produktide väljakanne: 1) Ca(OH)2 sisaldus betoonis olevas vees <1,45g/l 3CaO*2SiO2*3H2O+H2OFCaO*SiO2*H2O+Ca(OH)2 2) Ca(OH)2 sisaldus >1,42g/l 3CaO*Al2O3*6H2O+H2OF3Al2O3*yH2O+3Ca(OH)2 Tsemendiklinkri põhimineraalide hüdratiseerumine: 2(3CaO*SiO2)t+6H2Ovà3CaO*2SiO2*3H2Ot+3Ca(OH)2 t,v 2(2CaO*SiO2)t+4H2Oà3CaO*2SiO2*3H2Ot+Ca(OH)2 t,v --3CaO*Al2O3
Korrosioonikaitsena tuleb kasutada topeltkaitset, mis koosneb katoodkaitsest ja keskkonnast isoleerimisest. 57. Tasakaalureaksioonid raua ja raua sulamite karastamisel kuumutamise- jahutamisega redutseerivas keskkonnas (2 kõige tähtsama reaktsiooni võrrandit). a. Raua ja raua sulamite karastamisel toimuvad järgmised tasakaalureaktsioonid: C + CO2 2CO2 ning Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2. 58. Tasakaaluolukorrad betoonis olevas tsementkivis. Tsementkivi mineraalide hüdrolüüs. a. Tsementkivi mineraalide hüdrolüüsi käigus toimuvad järgmised reaktsioonid: 2(3CaO·SiO2) + 6H2O 3CaO·2SiO2·3H2O + 3Ca(OH)2; 2(3CaOSiO2) + 4H2O 3CaO2SiO23H2O + 3CaOH2; 3CaO·Al2O3 + 6H2O 3CaO·Al2O3·6H2O. 59. Kemikaalide tähistamine tehnilistes, juriidilistes ja kaubanduslikes dokumentides. a. Ainete ja materjalide iseloomustamise printsiipideks pakenditel ja
Ehituses kasut. portlandtsementi , seda võib kasutada lisandina krohvimörtides, müürimörtides, keraamiliste plaatide kinnitussegus ja plaatide vuugi täitesegus ja muudes segudes. Tsement koosneb: amorfsetest mineraalidest (sooladest-kristallhüdraatidest): 3CaO2SiO2 3H2O-trikaltsiumdislikaat 3CaOAl2O3 6H2O-trikaltsiumaluminaathüdraat 3CaOFe2O3 6H2O-trikaltsiumferrithüdraat ning amorfsetest ränihappe ja alumiiniumoksiidi geelist Ca(OH)2 sisaldus tsementkivis pärast kõvenemist 1 kuu on 9-14 % 3 kuud on ca 15% vanades, korrosioonist kahjustamata betoonides kuni 22% Miks ja kuidas vesi lagundab tsementkivi? Tsementkivi komponentide väljakanne betoonist veega. 1)Ca(OH)2 lahustumine betoonis liikuvas vees ja väljakanne ümbritsevasse keskkonda. Ca(OH) 2 lahustuvus vees 20C juures on 1,6 g/dm3 2)Tsementkivi mineraalide(kaltsiumsilikaat-ja kaltsiumaluminaathüdraadid) hüdrolüüs ja produktide väljakanne
vastavate tasak.konstantide järgi tuleb ahju atm hoida (regul) H2O, H2, CO ja CH4 kontsentrats rangelt kindlates vahemikes. Teraskonstrukts, mis on olnud põlengus, on kaotanud oma esialgsed omadused, sest C on sealt välja põlenud ja ei tohi neid kasut ka konstr, mis on mõeldud tavalistele terasdet-le. Karastamisprotsess toimub suuremal või vähemal määral suurtel temp-l (9000°C)ja oksüdeerivas kk-s. 54. Tasakaalureaktsioonid tsementkivis. Tsementkivi mineraalide hüdrolüüs ja selle tagajärjed Tsementkivi mineraalide (kaltsiumsilikaat- ja kaltsiumaluminaathüdraadid) hüdrolüüs ja produktide väljakanne: a) Ca(OH)2(v) sisaldus betoonis olevas vees <1,45g/l: 3CaO*2SiO2*3H2O(t)CaO*SiO2* H2O(v)+Ca(OH)2(v); CaO*SiO2*H2O(t)+H2O(v)SiO2*nH2O+Ca(OH)2(v); b)Ca(OH)2 sisald betoonis olevas vees on <1,42g/l: 3CaO*Al2O3*6H2O(t)+H2O3Al2O3*H2O+3Ca(OH)2
Konstruktsioonibetoonina on mõeldav kõigi eespool loetletud betooniliikide kasutamine. Käesolevas kursuses käsitletakse peamiselt tiheda struktuuriga tavabetooni (normaal- betooni). 1.2 Betooni struktuurist Betooni struktuur on heterogeenne. See moodustub tsementkivist koosnevast ruumilisest kar- kassist, mille vahelist ruumi täidavad erineva suuruse ja kujuga täitematerjali (liiv, killustik, kruus) osad. Tsementkivis paikneb hulgaliselt kaootiliselt orienteeritud mikropoore ja kapil- laare, mis sisaldavad vaba vett, veeauru ja õhku. Tsementkivi ise on samuti ebaühtlase struk- tuuriga, koosnedes elastsest kristallvõrest ja seda täitvast viskoossest geelist. Tsementkivis toimuvad pikaajalised protsessid, mille lõplik kustumine võib nõuda aastaid. Väheneb vaba vee hulk, geel tiheneb ja väheneb oma mahult, kristallvõre kasvab ja tugevneb. Need struktuu-