Si-sisalduse puhul moodustuvad intermetalliidsed ühendid rauaga ning selle tulemusena saadakse valgemalmi struktuur. Mangaan. Mangaan tavalisandina viiakse malmi väävli sidumiseks (moodustub MnS) ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks. Siit tulenevalt peab Mn-sisaldus malmis ületama teatud protsendi (Mn % = 1,7xS% + 0,35), et siduda väävlit ja kõrvaldada väävli takistavat toimet vaba grafiidi tekkele. Teiselt poolt mangaan, moodustades tsementiidile analoogse karbiidi Mn3C, soodustab valgemalmi teket, s.o. vähenevad eeldused vaba grafiidi tekkeks. Siit tulenevalt on Mn-sisaldus vaba grafiidiga malmides ~ 0,5 %, valgemalmis 0,5...1,0 %. Väävel ja fosfor. Väävli ja fosfori mõju omadustele on vaadeldud teraste puhul (p.2.2.1) ning see kehtib ka malmide korral. Tavaliselt on aga S- ja P-sisaldus malmides suurem kui terastes. Väävli mõjul halveneb malmi valatavus ning seetõttu on väikevalandite korral väävlisisalduse
Si-sisalduse puhul moodustuvad rauaga intermetalliidsed ühendid ning selle tulemusena saadakse valgemalmi struktuur. b)Mangaan (Mn) Mangaan tavalisandina viiakse väävli sidumiseks (moodustub MnS) ja selle kahjuliku mõju vähendamiseks. Siit tulenevalt peab Mn.sisaldus malmis ületama teatud protsendi, et siduda väävlit ja kõrvaldada väävli takistavat toimet vaba grafiidi tekkele. Teiselt poolt mangaan, moodustades tsementiidile sarnase karbiidi Mn3C, soodustab valgemalmi teket, vähenevad eeldused vaba grafiidi tekkeks. Siit tulenevalt on Mn-sisaldus vaba grafiidi malmides ~0,5%, valgemalmis 0,5...1,0%. c)Väävel (S) ja fosfor (P) Väävli ja fosfori mõju omadustele on vaadeldud teraste puhul ning see kehtib ka malmide korral. Tavaliselt on aga S- ja P-sisaldus malmides suurem kui terastes. Väävli mõjul halveneb malmi valatavus ning seetõttu on väikevalandite korral väävlisisalduse
annaabi.ee 
