1000...3000 HB Score: 2/2 Küsimus 22 (2 points) Millised väited on õiged? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Ferriit on tugevam kui tsementiit b. Ferriit on kõvem kui perliit c. Perliit on nõrgem kui tsementiit d. Ferriit on sitkem ja plastsem võrreldes perliidi ja tsementiidiga Score: 0/2 Küsimus 23 (2 points) Süsiniku sisalduse kasvades muutuvad terase mehaanilised omadused järgmiselt (vali õiged)? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Kõvadus kahaneb b. Kõvadus kasvab c. Plastsus kasvab, kuid sitkus väheneb d. sitkus kahaneb e. survetöödeldavus halveneb
21. Milline on tsementiidi kõvadus Brinelli ühikutes Student Response A. 50...90 HB B. 750...820 HB C. 190...230 HB D. 1000...3000 HB Score: 1,5/1,5 22. Millised väited on õiged? Student Response A. Ferriit on tugevam kui tsementiit B. Ferriit on kõvem kui perliit C. Perliit on nõrgem kui tsementiit D. Ferriit on sitkem ja plastsem võrreldes perliidi ja tsementiidiga Score: 1,5/1,5 23. Süsiniku sisalduse kasvades muutuvad terase mehaanilised omadused järgmiselt (vali õiged)? Student Response A. Kõvadus kahaneb B. Kõvadus kasvab C. Plastsus kasvab, kuid sitkus väheneb D. sitkus kahaneb E. survetöödeldavus halveneb F. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema Score: 1,5/1,5 24.
A. 50...90 HB B. 750...820 HB C. 190...230 HB D. 1000...3000 HB Score: 1,5/1,5 22. Millised väited on õiged? Student Response A. Ferriit on tugevam kui tsementiit B. Ferriit on kõvem kui perliit C. Perliit on nõrgem kui tsementiit D. Ferriit on sitkem ja plastsem võrreldes perliidi ja tsementiidiga Score: 1,5/1,5 23. Süsiniku sisalduse kasvades muutuvad terase mehaanilise (vali õiged)? Student Response A. Kõvadus kahaneb B. Kõvadus kasvab C. Plastsus kasvab, kuid sitkus väheneb D. sitkus kahaneb E. survetöödeldavus halveneb F. tugevus kasvab kuni 1 % süsiniku sisalduseni terases ja seejärel hakkab vähenema
A. 750...820 HB B. 190...230 HB C. 1000...3000 HB D. 50...90 HB Score: 1,5/1,5 22. Millised väited on õiged? Student Response Feedback A. Ferriit on sitkem ja plastsem võrreldes perliidi ja tsementiidiga Student Response Feedback B. Ferriit on kõvem kui perliit C. Perliit on nõrgem kui tsementiit D. Ferriit on tugevam kui tsementiit Score: 1,5/1,5 23. Süsiniku sisalduse kasvades muutuvad terase mehaanilised omadused järgmiselt (vali õiged)? Student Response Feedback A. survetöödeldavus halveneb
D. 1000...3000 HB Score: 1,5/1,5 22. Millised väited on õiged? Student Response Value Correct Answer A. Ferriit on tugevam kui tsementiit 50% B. Ferriit on kõvem kui perliit C. Perliit on nõrgem kui tsementiit D. Ferriit on sitkem ja plastsem võrreldes perliidi ja 50% tsementiidiga Score: 1,5/1,5 23. Süsiniku sisalduse kasvades muutuvad terase mehaanilised omadused järgmiselt (vali õiged)? Student Response Value Correct Answer A. Kõvadus kahaneb Student Response Value Correct Answer B
kasvamist. Täislõõmutus - alaeutektoidteraste korral struktuuri peenendamiseks, sisepingete kaotamiseks. KuumutamisT=30-50˚C (austeniitstrkutuurini). Poollõõmutus/mittetäielik (pehmelõõmutus) - üleeutektoidteraste (C>0,5%) sisepingete kaotamiseks, kõvaduse vähendamiseks ja plastsuse suurendamiseks. Tööristateraste poollõõmutust nim ka sferoidiseerivaks lõõmutuseks, millega saadakse teraja tsementiidiga sferoidaalne struktuur, mis tagab hea lõiketöödeldavuse. Kuumutatakse 2…4h kestel, T=740-800˚C ja siis järgneb aeglane jahutamine ~ 20˚C/h T-ni 600˚C, edasi õhus. Madallõõmutus - kui terase algstruktuur on sobiv aga soovitakse vähendada sisepingeid; kuumutatakse 1 h 25mm paksuse kohta T-l 500-650˚C, jahutamine toimub aeglaselt koos ahjuga. Üheks liigiks on rekristalliseeriv lõõmutus, millega kõrvaldatakse terase kalestumine pärast külmsurvetöötlust.
Mingis terasemargis austeniidi allajahutamisel toimuvaist muutustest üldpildi saamiseks koostatakse katseandmete alusel elle terase kohta austeniidi isotermilise muutuse diagramm koordinaatides muutetemperatuur(T), aeg (t) joonisel 1. (TTT diagramm). Perliitmuutus saab täielikult toimuda vaid temperatuuril üle 650 kraadi, mida tagab aeglane jahutamisea kiirusega v 1 (alla 1 kraadi minutis). Jahutuskiiruse suurendamisel kuni 5 kraadi sekundis ( v 2 ) tekib perliidist peenemateralise tsementiidiga struktuur, mida nimetatakse sorbiidiks. Suurendades jahutuskiirust 40-60 kraadi sekundis ( v 3 ) jääb tekkiv tsementiit väga peeneteraliseks ja saadud struktuuri nimetatakse troostiidiks. Suurema allajahutuse puhul tekib nõelja struktuuriga beiniit. Martensiitmuutus toimub madala temperatuurini jahutatud terastes, mil austeniit kaotab püsivuse, kuid süsinikuaatomite difuusse ümberpaiknemise puudumise tõttu ei saa austeniit enam perliidiks muutuda
kuumutamisel üle AC3 ja kiiresti alajahutamisel 500..600 kraadini edasise aeglase jahutamisega toatemperatuurini. Teraja struktuuri saamiseks võib täislõõmutusele eelneda lühiajaline terajate karbiidide teket soodustav eelnev seisutus temperatuurist AC1 veidi allpool. Üleeutektoidteraste poollõõmutus Üleeutektoidteraste poollõõmutust nimetataske ka sferoidiseerivaks lõõmutuseks ehk sferoidiseerimiseks, sest see on teraja tsementiidiga sferoidaalse struktuuri saamise põhiliseks viisiks. Selline struktuur tekib ainult juhul, kui kuumutada üle faasipiiri AC1(740-800 kraadi) 2-4h (kõrgem lõõmutustemperatuur põhjustab lamellperliidi teket). Kuumutamisele järgneb aeglane jahutamine koos ahjuga ( ca 20 kraadi tunnis) kuni temperatuurni 600 kraadi ( edasi toatemperatuurini juba õhus). Poollõõmutatud terase struktuur koosneb teraperliidist ehk sferoidiidist- feriidi põhimassist ja teralisest tsementiidist