eest.Ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmosfääri osoonikiht. Maa hüdrosfäär tekkis esialgu veeauruna Maa sisemuses , tungis sealt välja ja kondenseerus maa pinnal. Maad kaitseb ka magnetväli . See kaitseb meid Päikeselt väljapaisatud osakeste voogude - Päikesetuulte eest. Need osakesed muudavad Maa magnetvälja oma liikumis suunda. Maa energia bilansi hoidmiseks peavad sissetulevad ja väljaminevad energiahulgad summaarselt võrdsed olema. Kuu pinnakiht on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber , mis on tekkinud pinnakivimitest meteoriitide purustava mõju tagajärjel . Kuu pin on kaetud mitmesuguse suurusega meteoriidikraatritega , nende läbimõõt ulatub paarisaja kilomeetrini, Kuul esineb ka mägesid , kõrgeimad nest ulatumas 8km- ni.Kuul puudub atmosfäär . Tema pinnatemperatuur kõigeub õõpäeva jooksul 300 kraadi piires. Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maal ookeanis loodeid . Kuu on võrdlemisi hästi uuritud
terve tiiru ajal võrdsed. Kuna Maa pöörlemistelg pole tiirlemistasandiga risti, siis tekib öö ja päev ning aastaajad. 6. Aastaajad tekivad, sest Maa tiirleb ümber Päikese ja sõltuvalt sellest kus pool Päikest Maa parasjagu paikneb, määrab se Päikese kiirte langemise nurga. Seega on ühel poolel Maakeral alati suvi ja teisel poolel samal ajal talv. 7. Kuu pinnakihi materjal on tumehall tsemenditaoline paakuv pulber. Kuu pind on kaetud mitmesugu suurustega meteoriidikraatritega, mille läbimõõt võib ulatuda paarisaja kilomeetrini. Kuul esineb mägesid, millest kõrgemad võivad olla kuni 8km kõrgused. Kuul puudub atmosfäär ja pinnatemperatuur kõigub ööpäeva jooksul 300kraadi piires. Kuu tekitab oma külgetõmbe mõjul Maa ookeanides loodeid (tõuse ja mõõnasid). Tänu sellele, et Kuu on Maale väga lähedal, on ta hästi läbi uuritud.