maismaal. Ta tuleb veest välja, heidab kivi peale pikali ning peesitab pikki tunde päikese paistel. Kui teda häirida, kaob ta koha taas vette. Mõnes paigas elab nii palju kilpkonni, et nad on sunnitud heitma üksteise peale, moodustades niiviisi kolm-neli kihti. Kilpkonnad on kõigusoojased loomad ja päikese käes soojendades tõstavad nad oma kehatemperatuuri. TOITUMINE Punatriip-kilpkonnad on kõigesööjad, kuid vanaloomad eelistavad siiski tselluloosirikkaid veetaimi. Nad püüavad ka väikesi loomi, näiteks limuseid, ussikesi, väiksemaid kalu ja veeputukaid ning neelavad nad tervelt alla. Nagu teistelgi sookilpkonnaliikidel, puuduvad ka punatriip-kilpkonnal hambad. Kui toidupala on liiga suur, hoiab kilpkonn seda lõugadega kinni ja rebib eesjäsemetel paiknevate küüniste abil tükkideks. Närimiseks kasutab ta sarvjate lõugade teravaid servi. PALJUNEMINE Kui kevadel temperatuur piisaval määral tõuseb, on kilpkonnad paaritumiseks valmis.
.200g päevas (optimaalne 900g nädalas). Mõõdukast tüsedusest algab südamehaiguste risk. Ideaalkaalu arvutamise valemid: Mehed: Ideaalkaal= A - 1/5 * (A - 52) Naised: Ideaalkaal = A - 2/5 *(A - 52) Kus A = kehapikkus[cm] - 100 Rasvtõvega kaasnevad: halb kehahoid, lamppöid, kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, ateroskleroos, figuurimuutused; psüühilised häired. Toidusoovitused: · piirata jahutoite; · süüa tselluloosirikkaid toite; · piirata keedusoola kogust toidus; · süüa keedetud liha, lahjat kohupiima, kala; · teha nn. koormusvabu päevi (salat, õun, keefir); · süüa 5 korda päevas. Valuvaigistav dieet · tarvitada vähe valku, millele on soovitav lisada aminohapet trüptofaani et tekiks neuropeptiid serotoniin; · süsivesikuterikas; · soovitav tarvitada ajutegevust soodustavaid vitamiine B1, B6, B12, C ja mineraalaineid: Fe, Zn, Cu, Mn, Ca, Mg.
* Regenereeritud tsellulooskiud (kõigi taimsete kiudude põhikomponendiks on tselluloos, mis on taimeriigis üldse kõige levinum ühend. Ta on universaalne tugikonstruktsioonide materjal.. (Sellest hiljem). *Tselluloosi keemilisel modifitseerimisel saadud tehiskiud. Tähtsamad on viskoos- ja atsetaatkiud, mida mõlemaid toodetakse tselluloosi (C6H10O5)n baasil. Praktilist tähtsust omavadki töödeldud tsellulooskiud, kuna senini ei ole valktehiskiud kuigi tähtsat rolli mänginud. Tselluloosirikkaid materjale on väga palju ja sageli saab tsellulooskiudude tootmiseks kasutada ka jäätmeid. Valktehiskiude saadakse aga sellisest toormest, mis kõlbab kas inimese või looma toiduks (piima-, muna-, maapähkli-, soojavalgud. Tehiskiudude tootmisel tuleb tselluloos muuta lahustuvaks: saadud lahus pressitakse läbi peente avade (filjeeride) niitideks. Tselluloosi lahustamiseks 5
annaabi.ee 
