Mikroobide arvukus vatsas, samuti ka nende liigilisus, ja bioloogiline aktiivsus sõltub oluliselt ratsiooni koostisest (vt. tabelit). Kui näiteks põhu söötmisel veisele oli vatsasisus 4-15∙109 mikroorganismi, siis tärkliserikka ratsiooniga söötes ligikaudu viis korda rohkem. Toorkiurikka ratsiooni korral olid mikroorganismide populatsioonis ülekaalus toorkiudu lõhustavad, suhkrurikka ratsiooni korral aga streptokokkidele sarnased vormid. Tselluloosirikas Tätkliserikas Suhkrurikas Mikroobide arv suhteliselt väike suhteliselt suur suhteliselt väike PH-väärtus kõrge (6,5) madal (5,7) väga madal (5,1) Lõhustuvus aeglane kiire väga kiire Rasvhappeid tekib ka aminohapetest. Lenduvad rasvhapped osalevad organismi energiavaheSoolkanal on seedetrakti kõige pikem osa, siin jõuab lõpule kõikide põhiliste sööda
bakterite eest. Nii juhtub näiteks siis, kui baktereid surmavad ravimid on hävitanud liiga suure osa soole mikrofloorast. Samasugune olukord on siis, kui reisija peab kohanema temale võõraste mikroobitüvedega. Kohalikud elanikud ei haigestu, sest need mikroobid on nende organismile omased. 1.8. Pärasoolde jäävad toidujäägid, mida organism ei kasuta. Seal säilivad tahked jäägid kuni nende eemaldumiseni päraku kaudu e. roojamiseni. Ööpäevas moodustuva rooja mass on umbes 150g. Tselluloosirikas ja teisi kiude sisaldavad toiduained, nagu juurviljad ja täisteraleib ning teatud puuviljad suurendavad rooja kogust ja kiirendavad ühtlasi soole peristaltikat. Piima- ja lihadieet ning paast vähendavad rooja hulka. Väljaheide e. roe koosneb põhiliselt seedimata jääkidest, baktermassist ja veest. II Toitainete imendumine Seedimisega viib organism toitained enda jaoks sobivasse olekusse. Selleks, et organism saaks neid
annaabi.ee 
