Tselluloos referaat
kaasatud glükosiidsesse sidemesse ning on alati tsüklilises vormis. Kõrvuti asetsevad
telluloosi ahelad interakteeruvad omavahel vesiniksidemete vahendusel, moodustades
lehtstruktuure. Lehtstruktuurid interakteeruvad omakorda van der Waalsi jõudude kaudu
moodustades mikrofibrille
Tselluloos on D-glükoosi jääkidest koosnev polümeer. Monomeerid on omavahel seotud -1,4-
glükosiidsideme kaudu. Tselluloosiahela minimaalseks kordusühikuks on tsellobioosi jääk.
Mitteredutseerivas otsas on glükoos alati tsüklises vormis, redutseerivas otsas esineb tasakaal
avatud aldehüüdse ja tsüklilise poolatsetaalse vormi vahel.
Looduses vastutab tselluloosi sünteesi eest plasmamembraanis paiknev tselluloosi
süntaas. Aktiveeritud monomeerina kasutatakse UDP-glükoosi, mis lülitatakse kasvava
tselluloosiahela mitteredutseerivasse otsa ning glükosiidse sideme tekkega vabaneb UDP.