*1869: Louis Ducos du Hauron annab välja raamatu värvifotograafiast *1874: L.D. du Hauron saab patendi oma kolmevärvikaamerale "Heliochromatik" *1880: "New York Daily Graphic" avaldab pooltoonides rasterfoto *1882: John McClellan kasutab pildistamisel klaaskolbi asetatud agneesiumlindi elektrilist süütamist *1883: Marco Manenizza ehitab esimese peegelkaamera *1888: Georg Eastman leiutab koos Henry Reisenbach'iga läbipaistva tselluloidfilmi, mille kasutamiseks valmistatakse nime "Kodak" kandev kaamera. Kaamerasse mahtus 70mm laiust filmi kogunisti 100 võtte jaoks *1890: Firma Goertz asub valmistama kaameraid negatiiviformaadiga 9cm x 12cm. Kaamera oli varustatud vahetatava objektiiviga ja rulookatikuga, mille lühim säriaeg oli 1/1000 sec *1891: Momme Andersen (18571951) avastab paramiinofenooli ilmutusomadused, kasutusele võetav ilmuti on tuntud tänapäevani nimetusega "Rodinal"
com/index.php/graafika/digifotograafia/384-02-fotograafia-ajalugu - 4.12.2013 17 http://www.olev.ee/fotograafi_hinnakiri.html- 4.03.2014 kuivplaate, mille tundlikkus oli juba nii suur, et tekkis vajadus katikuga varustatud fotoaparaatide järele. Uute seadmete abil oli võimalik pildistada ka liikuvaid objekte ja tehnoloogilisi protsesse. Ilmselt üks tähtsam, tänaseni kasutatav leiutis pärineb aastast 1988, mil Georg Eastman leiutab koos Henry Reisenbach'iga läbipaistva tselluloidfilmi, mille kasutamiseks valmistati täiesti uue tehnoloogiaga "Kodak" nime kandev rahvakaamera. Siit edasi läks kõik oma loomulikku rada, fotograafia jõudis juba 19 sajandi viimasel kümnendil laiadesse massidesse, pildistama hakkasid kooliõpetajate ja apteekrite järel ka pereisad ning pereemadki. Nagu ülaltoodust nähtub, leiutati enamik fotograafias tänini kasutatavast tehnoloogiast ja seadmetest 19. sajandil. Põhjus, miks paljusid neist õnnestus ellu viia alles 20
aastail. Kümmekond aastat hiljem hakkasid fotosid levitama uudisteagentuurid ning 1907 loodi fotode vahetamiseks telegraafiliin Prantsusmaalt Suurbritanniasse. 1920. aastatel ilmus uus zanr fotoreportaaz st teksti ja fotode dünaamiline seostamine, esialgu peamiselt Saksa ajakirjades. Järjestikuste ülesvõtete kiire vaheldumisega oli võimalik tekitada liikumise illusiooni. 19. sajandil konstrueeriti mitmeid optilisi seadmeid, mis mõne lihtsama joonise liikuvaks muutis. Eastmani tselluloidfilmi põhjal arendas Edison välja kaamera, mis sai patendi 1891. Projektori väljatöötamisega tegelesid mitmed leiutajad mitmel maal üheaegselt. Esimest korda näitasid nn elavaid pilte vennad Lumiere'id Prantsusmaal 1895. a lõpus. Film muutus kiiresti uueks kunstiliigiks. 20. sajandi alguses hakati ekraniseerima kirjandusteoseid, tekkisid professionaalsed filminäitlejad, avastati uusi montaazivõimalusi. Uue zanrina tekkis komöödia (Chaplin), samuti joonis- ja nukufilm
annaabi.ee 
