Reale kool Koostas: Simo Põldoja 11.klass Györgi Ligeti varajasest loomingust moodustasid enamasti lihtsamad rahvalauluseaded. Ungaris elades oli Ligeti sunnitud arvestama poliitilise olukorraga, ning üks tema teostest, 2-osaline Tsellosonaat, keelati algselt NSVL juhitud heliloojate liidu poolt. Varased helitööd olid mõjutatud Béla Bartókist ning neid on sageli käsitletud tema helikeele laiendustena näiteks klaveritsükkel Musica ricercata (1953), mida on võrreldud Bartóki Mikrokosmosega. NSV liidu tsensuuri tõttu jäid mitmed teosed, nende hulgas Musica ricercata ja Keelpillikvartett nr. 1 Métamorphoses nocturnes (19531954), n-ö sahtlisse. Keelpillikvartetti nr. 1 võib
muusikaliseks hingesugulaseks. Loominguliselt viljakas, komponeeris alati kiirelt, ladusalt, ei teinud palju visandeid, suur osa muusikast oli juba enne kirjutamist peas valmis. Helikeel modernistlik, Stravinski ja Bergi vaimus, sageli teravalt ühiskonnakriitiline ja irooniline. Valmisid Teine sümfoonia "Oktoobrile" (1927) ja Kolmas sümfoonia "Esimene mai" (1929), Esimene klaverikontsert (keelpilliork. ja trompetiga), Tsellosonaat, satiiriline ballett "Polt". Esietendus ooper "Nina" kriitika oli vaenulik, esmakordselt süüdistati Sostakovitsit formalismis. 1934. a. teise ooperi "Mtsenski maakonna leedi Macbeth" esiettekanded tohutu menu nii publiku kui ka kriitikute seas, helilooja kuulsus kasvas Venemaal ja Euroopas. Kuid 1936. aastal tabas S.-it suur sokk: ajalehes Pravda ilmus artikkel "Kaos muusika asemel", kus teda
Tema muusikat nimetatakse eepiliseks (jutustav) Teoste teemad olid Soome muistendid, eriti „Kalevala“ Kõige kuulsam teos on sümfooniline poeem „Finlandia“ Viiulikontsert MK „Finlandia“ Edvard Grieg 1843-1907 Norra rahvusliku ärkamisaja muusikaline sümbol. Põhjamaaliselt karge helikeelega teosed. Ta on kirjutanud üle 140 soololaulu, klaveripalade tsükleid, klaveri- ja tsellosonaat, kolm viiulisonaati, keelpillikvartettid. Orkestrisüidid „Peer Gynt I“ ja „Peer Gynt II“ Klaverikontsert a-moll. MK Mäekuninga koopas Solveigi laul Ase surm Eesti muusikaelu 13-18 saj Esimest korda mainiti laulmist kuskil kroonikas 1172. Henriku Liivimaa kroonikas on kirjas Eesti muusikas ja palju on kirjas ka Russovi kroonikas. Esimene pill, mis kasutusele tuli oli orel, kuid seda kastutati algul vähe.
annaabi.ee 
