Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontsert Vanemuise kontserdimajas 18. septembril 2009. a. Käisin reedel, 18. septembril Vanemuise kontserdimajas kuulamas Vanemuise Sümfooniaorkestri hooaja avakontserti. Kavas oli Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h- moll op. 104 ja Johannes Brahms'i Sümfoonia nr 2 D-duur op. 73. Vanemuise Sümfooniaorkester asutati 1908. aastal Samuel Lindpere eestvedamisel. Ajalooliseks traditsiooniks on saanud, et teatri muusikalavastustes osalemise kõrval annab Vanemuise Sümfooniaorkester ka sümfooniakontserte. Orkester on esinenud ka mitmetes Euroopa riikides. Esimesena esitati Antonin Dvorak'i Tsellokontsert h-moll op.104, mis koosnes kolmest
Ainomäe ning kuulasime ka Ellerheina tütarlastekoori. Dirigendiks oli üks oma põlvkonna maailmas nõutuim dirigent Paavo Järvi, kes on üks olulisemaid Eesti heliloojate teoste esitajaid ja plaadistajaid. Erinevatest aegadest pärit klassikalise instrumentaalmuusika valikust tulid esitusele kolme erineva helilooja - Benjamin Britteni, Joseph Haydni, Gustav Holsti teosed. Mängiti ette Benjamin Britteni teost ,,Sinfonia da requiem" D-duur, Joseph Haydni tsellokontsert nr 1 C-duur ning Gustav Holsti teos ,,Planeedid", mis koosneb seitsmest eri osast. Kontserti esimene osa koosnes Benjamin Britteni (1913-1976) teosest ,,Sinfonia da requiem". Teos on kirjutatud 26-aastase helilooja paariaastase Põhja-Ameerikas elamise ajal aastatel 1939-1940. Benjamin Britten oli ise veendunud patsifist ja otsustas selle teosega väljendada isiklikku suhtumist sõtta ning nimetas selle teose reekviemiks surnutemissaks. ,,Sinfoonia da
"Luigelend" ooper "Eesti ballaadid" folkloorne lavateos "Kevade" "Libahunt" filmimuusika "Teele teele kurekesed" lastelaulud A.Pärt "Meie kooli katseaias" laste kantaat "Perpetum mobile" ? "College teemal B-A-C-H" ? "Pro et contra" tsellokontsert ... O.Ehala "Nukitsamees" filmimuusika "Karoliine hõbelõng" filmimuusika "Don Juan Tallinnas" filmimuusika "Eine murul" nukufilm "Aeg maha" nukufilm "Hotell-E" nukufilm "Kõrge lend" laul
Väga lai kuulajaskond Sündis Paides, lapsepõlv möödus Rakveres Tallinna konservatoorium Heino Elleri kompositsiooniklass, lõpetas 1963. Töötas Eesti Raadios helirezissöörina Alates 1967 vabakutseline helilooja 1980 emigreerus Saksamaale Loomingu võib jagada tinglikult kahte perioodi: Teosed enne aastat 1976 Kasutab kaasaegsele muusikale iseloomulikke tehnikaid: dodekafoonia, collage, sonoristika, neoklassitsistlikud jooned jms. Otsingud. Tsellokontsert Pro et contra (1966) Collage teemal B-A-C-H (1964) 1968 Credo (klaverile, orkestrile ja koorile) Credo in unum Deum. "Oculum pro oculo, dentem pro dente." "Autem ego vobis dico: non esse resistendum injuriae." 1968-1971 vaikus 1971 3. sümfoonia - üleminekuteos Otsingud viisid keskaja muusikani, gregooriuse koraalini Püüdes leida väljendusvahendit vaimse tasakaalu edasiandmiseks (mis oli olemas vanamuusikas), leidis Pärt, et saladus
sümfoonia kätkema küllalt intensiivset muusikalise materjali töötluslikkust, siis Sumera sümfooniline arendus läks teises, keskendunult süvenevas ning kõlalilu sügavuti tunnetavas suunas. 25. Sumera on kirjutanud muusikat järgmistele tuntud filmidele: joonisfilmid ,,Suur Tõll" ja ,,Põrgu", mängufilmid ,,Surma hinda küsi surnutelt" ja ,,Naerata ometi". 26. Instrumentaalkontserti on Sumeral olnud kaks. Klaverikontsert (1989) ja Tsellokontsert (1998). Erkki-Sven Tüür 27. E-S. Tüüri moodustatud ansambel ,,In Spe" viljeles läbikomponeeritud, tõsisema suunitlusega intellektuaalset rock- muusikat. 28. Tüür on kirjutanu muusikat nii sümfoonilist, kammer- kui ka vokaalsümfoonilist muusikat. 29. Tüüri instrumentaalkontserdid on David Douglasele kirjutatud Tsellokontsert (1997) ning Viiulikontsert (1999). 30. Tüüri Reekviem Peeter Lilje mälestuseks (1994) on saanud ka
Pealkirjad paneb tagant järele. Orkestrimuusikas on esikohal sümfooniad, viimane on VIII. IV sümfoonia kannab nime ,,Magma". ,,Searching for roots" on austusavaldus Jean Sibeliusele. ,,Zeiteaum". ,,Exodus". ,,Aditus" Lepo Sumera mälestuseks. ,,Insula deserta" keelpilliorkestrile. ,,Aktsioon-passioon-illusioon". ,,Cristallisatio" 3 flööti, elektronmuusika, keelpillid ja kella mäng. Instrumentaalkontsertid kirjutab tavaliselt kindlale esitajale. Näiteks tsellokontsert, viiulikontsert, ,,Ardor" marimbakontsert, klaverikontsert. Kammermuusikas eelistab ebastandartseid pillikoosluseid. Keelpillikvartett Urmas Kibuspuu mälestuseks, saksofonikvartett ,,Lamentatio". ,,Dick ja Toff imedemaal" flöödile ja tuubale. ,,Draama" flööt, viiul, kitarr. ,,Transmission" 6 klaverit. ,,Motus 1 ja 2" ,,Architectonics" mitu osa, mis on erinevatele koosseisudele kirjutatud. Vokaalmuusika. Oratoorium ,,Ante finem saeculi". Seotud Euroopaliku religioosse traditsiooniga
Dortmundi ooperiteater ("Wallenberg", 2001), Põhjamaade Sümfooniaorkester (Kuues sümfoonia ,,Strata", 2007), hr-Sinfonieorchester ja Cincinnati Sümfooniaorkester (Seitsmes sümfoonia ,,Pietas", 2009), Soti Kammerorkester (Kaheksas sümfoonia, 2010) jt. Tüüri muusika esiettekandeid on teinud Hilliard Ensemble ("Excitatio ad contemplandum", 1996), David Geringas ja Lausanne´i Kammerorkester (Tsellokontsert, 1997), Birminghami Sümfooniaorkester ja Paavo Järvi ("Exodus", 1999), Staatsphilharmonie Rheinland-Pfalz Ralf Otto dirigeerimisel ("Aditus", 2000), Pedro Carneiro ja BBC Walesi Rahvusorkester (marimbakontsert "Ardor", 2001), löökpillimängija Evelyn Glennie ja Flandria Kuningliku Filharmoonia orkester ("Magma", 2002), Lääne-Saksa Ringhäälingu raadiokoor ja Raschèr Saksofonikvartett ("Meditatio", 2004), Austraalia Kammerorkester
Robert Schumann (1810-1856) Schumann sündis väikeses Saksamaa linnas raanatukaupmehe pojana. Ema soovil asus ta Leipzigisse õigusteadust õppima, kuid see oli talle vastukarva. 1830. aastal kuulis ta Paganini mängu, misjärel pühendus täielikult muusikale. Leipzigis olles tutvus ta väga hea klaverivirtuoosi Friedrich Wieckiga, kelle juures ta klaveritunde võttis. Friedrichi tütar Clara Wieck-Schumann oli üks 19. sajandi väljapaistvamaid pianiste, kellega Schumann hiljem abiellus. Ka Robertist sai hea pianist, kuid pärast randmevigastust oli karjäär võimatu. Viljakamad aastad Schumanni elus olid 1830-1840, mil valmis tema helitööde paremik (klaveripalad ja soololaulud). Sel perioodil oli ta ka Leipzigi ülikooli õppejõud ning andis välja ajairja ,,Uus Muusikaajakiri".Üle poole oma teostest kirjutas ta 1840. aastal tema ja Clara pulmaastal.Pulmadeks ,,kinkis" Robert Clarale laulutsükli ,,Mirdid". Ka Clara ise oli helilooja. Oma viimased a...
sümfoonias. Nelja sümfoonia autorina (aastatest 1984, 1987, 1997 ja 2002) pürib ErkkiSven Tüür tõsiste sümfoonikute ritta. 4. sümfoonia alapealkirjaga "Magma" on midagi sümfoonia ja kontserdi vahepealset, sest lisaks sümfooniaorkestrile osaleb selles ka löökpillisolist. Tüüri instrumentaalkontserdid mõjuvad omakorda rohkem sümfooniatena, millesse on lisatud solistipartii. Valminud on tsellokontsert (1997), viiulikontsert (1998) ja marimbakontsert "Ardor" (2002), mis peegeldab helilooja kunagist löökpillimängija ja rokkmuusiku kogemust. Tüür on kirjutanud palju ka lühemaid üheosalisi sümfoonilisi teoseid ("Zeitraum", "Exodus", "Searching for Roots" jt). Väga menukad on mitmed ta teosed kammerorkestrile, nagu näiteks "Insula deserta" (1989), "Crystallisatio" (1995) või "Lighthouse" (Tuletorn, 1997). 2001. aasta 4
Helilooming jaotatakse kahte perioodi. Murdepunkt on 1971. aasta, kui kirjutas III sümfoonia pühendusega Neeme Järvile. I periood oli neoklassitsistlik periood (tänapäevase kõlaga, rõhutatakse lihtsust) 2 sonatiini ja partiita, ,,Nekroloog" Eesti I dodekafooniline helitöö, kirjutatud 60. aastal. Tuntuim orkestriteos on ,,Perpetuum mobile". 60. aastate keskel hakkab kasutama kollaaz-tehnikat (kleepetöö),kus pannakse kokku erinevate ajastute muusikastiilid. ,,Collage teemal bach", tsellokontsert ,,Pro et contra" 68. aastal kirjutas teose ,,Credo". Peale selle esiettekannet pöördub vana muusika poole, eriti uuris ta ,,Gregoriuse koraali" ja polüfooniat. Peale 3 aastast vaikimist tulebki välja III sümfoonia. Peale seda leiab ta oma stiili, tintinnabuli ehk kellukeste stiil. See on habras, staatiline, vaikus, iga heli kuulatakse põhjalikult, korduvad motiivid, kolmkõla, kõlaliselt äärmiselt lihtne. I teos selles stiilis on klaveripala ,,Aliinale"
püroefektid Arvo Pärt (1935)(Eesti) Sündis Paides, muusikalise alghariduse omandas Rakvere muusikakoolis. Edasi Tallinna muusikakoolis H.Otsa ja V.Tormise kompositsiooniklassis. Tallinna riiklikus konservatooriumis H.Elleri kompositsiooniklassis Loometeel IV perioodi I Neoklassikaline hõlmab õpingute aja. Parimad teosed Solfedzo segakoorile, kantaat Aed, 2 sonatiini jm. II Dodekafooniline ja neoklassitsistlik, tuntuimad teosed: Tsellokontsert ,,Pro et contra", Collage BACH teemale(tähtnimed) sümfoonia no 1 ,,Polüfooniline" ,,Perpertum mobile", ,,Pari intervallo", ,,Credo". sel perioodil kasutas võtteid, mis iseloomulikud barokiajastule III Üleminekuperiood 1968-1976 uuris põhjalikult Gruusia rahvamuusikat, edasi huvitus orelimuusikast, uute otsingute ja leidmiste ajajärk, muusikalise küpsuse saabumise aeg IV periood "Tintnabuli ja modernism", algab 1976/77. Algab Hortus Musicuse kontserdiga, mil
memory of clear water", 1990), Stockholmi Saksofonikvartett ("Lamentatio", 1995), festival Bachwoche Ansbach ("Lighthouse", 1997), Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkester (Viiulikontsert, 1998, Klaverikontsert, 2006), Cabaza löökpillikvartett ("Motus II", 1998), Dortmundi ooperiteater ("Wallenberg", 2001) jt. Tüüri muusika esiettekandeid on teinud Hilliard Ensemble ("Excitatio ad contemplandum", 1996), David Geringas ja Lausanne´i Kammerorkester (Tsellokontsert, 1997), Birminghami Sümfooniaorkester ja Paavo Järvi ("Exodus", 1999), Staatsphilharmonie Rheinland-Pfalz Ralf Otto dirigeerimisel ("Aditus", 2000), Pedro Carneiro ja BBC Walesi Rahvusorkester (marimbakontsert "Ardor", 2001), löökpillimängija Evelyn Glennie ja Flandria Kuningliku Filharmoonia orkester ("Magma", 2002), Lääne-Saksa Ringhäälingu raadiokoor ja Raschèr Saksofonikvartett ("Meditatio", 2004), Austraalia Kammerorkester ("Whistles and Whispers from Uluru", 2007) jt.
Baltsi Assamblee kunstipreemia. Muusikanäited 1. Orkestriteos ,,Crystallisatio"(1995) Kammerorkester: kolm flööti, kellamäng ja keelpillid. Selge tonaalsusega erksalt rütmilise muusika(keelpillid) ning hajuvate kõlavärvi laikude(flöödid ja kellamäng) vastandamine. 2. Orkestriteos 3.sümfoonia(1997) sümfooniaorkester: harf, keelpillid. Kontrastiderohke, oluline roll dünaamika muutustel ning tämbril. 3. Orkestriteos Tsellokontsert(1997) tsello, sümfooniaorkester: vibrafon, keelpillid. Oluline roll dünaamika muutustel, tämbril ning meloodial. 4. Orkestriteos 4.sümfoonia ,,Magma"(2002) sümfooniaorkester: keelpillid, löökpillid. Väljendusjõuline teos, kus tähtis roll on dünaamikal, tämbril, rütmil. 5. Vokaalteos Missa ,,Lumen et Cantus"(1989) meeskoor, sümfooniaorkester: klaver, klavessiin, keelpillid. Olulised meloodia, dünaamika, meeskoor. 6
· 1877. Dduur aeglane, kiire osa. Keskajal oli missa vaimu peegelpilt muusikas, 19. sajandil oli selleks · 1883. Fduur sümfoonia. · 1885. emoll 2 serenaadi (1858, 1860); 2 avamängu 1880. ,,Akadeemiline" ehk vana üliõpilashümn ,,Gaudeamus" / meie rahvalik viis "Mu isamaa armas", 1881. ,,Traagiline avamäng"; 2 klaverikontserti (1858, 1881) ta oli hea pianist; viiulikontsert (1879); viiuli ja tsellokontsert (1887); Ungari tantsud klaveril 4käele (1869, hiljem seatud ka orkestrile). Kammermuusika (nagu hea seltskond, kus kõik ei räägi korraga = polüfoonilisus): keelpillisekstetid, kvintetid, kvartetid; klarnetikvintetid. 3. keelpillikvartett (kuulasime) Goethe ,,Noore Wertheri kannatused" (ühtlasi kirjutas end Clara Schumannist vabaks). Saksa reekviem(1868): solistile, koorile ja orkestrile. Tekstis võetud Martin Lutheri tõlgitud piiblist, teosel puudub 5. osa
rütmiaktsentide ja sõnarõhkude vastavusseviimises. Nii paigutab Honegger sõnade rõhutud algussilbid kas nõrgale taktiosale või eellöögile ning kuna prantsuse keeles on rõhk enamasti sõna lõpus, satub see ka vastavalt tugevale taktiosale. Orkestrimuusika Honeggeri orkestrimuusikast on tuntumad tema viis sõmfooniat, varasest loomingust kaks sümfoonilist pilti "Pacific 231" ja "Rugby" (1928), samuti Kontsertiino klaverile ja orkestrile (1924) ning Tsellokontsert (1929). Sensatsiooniline menu saatis juba sümfoonilise pildi "Pacific 231" (1923) esiettekannet, mida dirigeeris Sergei Kussewitzky. Teos püüab illustratiivselt edasi anda auruveduri hääli: liikuma hakkamist, rataste kolksumist ja vilet. "Pacific 231"- st sai korraks isegi tehnikaajastu sõmbol ning teos tõi Honeggerile ka laiema rahvusvahelise tunnustuse, kuigi ilmusid ka karikatuurid, kus teda rongijuhina kujutati.
Sonoristlikul kompositsioonitehnikal ja serialismil põhinevad Pärdi Sümfoonia nr. 1 ("Polüfooniline", 1963) ja Itaalia avangardistile Luigi Nonole pühendatud orkestriteos "Perpetuum mobile" (1963) arhitektoonilise vormikujunduse silmapaistvad näited. Viimasest teosest sai alguse Pärdi muusika rahvusvaheline levik (sh ettekanne festivalil "Varssavi sügis" 1965). Sellistes teostes nagu "Kollaaz teemal B-A-C-H" (1964) oboele ja orkestrile, tsellokontsert "Pro et contra", Sümfoonia nr. 2 (1966) ja Mäejutluse tekstil põhinev "Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile kasutas helilooja kollaazitehnikat, milles dramaatilistele kõlakujunditele vastanduvad helged tonaalharmoonilised tsitaadid või stilisatsioon. Pärast kolmeaastast loomepausi, mil helilooja uuris vana sakraalmuusikat, valmis 1971. aastal keskaegsest vokaalmeloodikast inspireeritud Sümfoonia nr. 3 stiilipöörde esimene tähis. 1976
aastast Soomes ja Eestis filmi- ja muusikapedagoogina. Erki-Sven Tüür sündis Hiiumaal Kärdlas 1959 on helilooja, kuid mitte üksnes Eestis vaid kogu maailmas.Haridus:iseõppija, G.Otsa nim.Tallinna Muusikakool flöödi erialal.Teosed:"Sümfoonia seitsmele esitajale";"Lumen et cantus";"Päikesevene";Orkestrimuusika sümfooniad, ,,Magma";"Searching for Roats"(Hommage a Sibelius);"Zeitraun";Exoden";"Aditus".Instrumentaalkontserdid, tsellokontsert, viiulikontsert ,,Ardor",klaverikontsert, kammermuusika, keelpillikvantetiga Urmas Kibuspuu mälestuseks,"Lamentatioga".
ja meloodiakujundus. Teosed: ,,Signum" (1990) ja ,,Woo" (1995) sümfooniaorkestrile, ,,Opus 21" (1994) kammerork.-le, ,,Du, ewig du" (2001, Sina, igavesti Sina) flöödile, tsellole ja klavessiinile, viiulikontsert (2002), ,,Siis oled vaikuses mu ligi üksnes Sina" (2002) vokaalansamblile, ,,Be lost in the Call" (2003) sümfoniettkoosseisule, ,,Adios/ r Rma" (2003) kahele kontratenorile, koorile ja instrumentaalansamblile, ,,Songs" (2005) solistidele, vokaalgrupile ja instrumentaalgrupile, tsellokontsert ,,Before" (2006, Silmitsi), ,,Flow" (2008) kontratenorile, lautole ja gambakonsordile jt. Tõnu Kõrvits (1969) Tõnu Kõrvits õppis Tallinna Muusikakeskkoolis, lõpetas 1994. aastal Raimo Kangro kompositsiooniklassi Eesti Muusikaakadeemias ning jätkas aastatel 1994-1998 magistrantuuris professor Jaan Räätsa juhendamisel. Ta on osalenud noorte arranzeerijate meistrikursustel Hilversumis (Holland,
2) klaverikäsitlus on orkestraalne, omapärased kõlavärvid 1) tsükkel "Fantaasiapalad" 8 pala, valitsevad tunded 2) tsükkel "Laste stseenid" 13 pala, laste mõtted ja tunded 3) tsükkel "Noorte album" mõeldud lastele mängimiseks, õppimiseks, kirjutas oma tütrele 6ndaks sünnipäevaks 4) tsükkel "Karneval" 21 pala III kohal Sümfoonilised teosed On kirjutanud 4 sümfooniat, 8 avamängu, klaveri, viiuli ja tsellokontsert ISELOOMULIKUD JOONED Miniatuursed Domineerib armastuslüürika Oli väga nõudlik tekstide suhtes(Goethe, Schiller) Klaverisaadetel kindel roll Kasutas rahvalaulu intonatsioone(kõla) Kirjutas ka soololaulutsükleid 1) Autobiograafiline "Poeedi armastus" 2) "Naise elu ja armastus" 3) "Mirdid" kirjutatud Clarale pulmakingiks, 24 laulu SCHUMANNI TÄHTSUS
Tema loomingu on kasutatud mitmetes tantsu lavastustes,näiteks ,,Fluxus",mida lavastati Tartu Sadamateatris. 8 Teosed Orkestriteosed 1.sümfoonia (1984) 2.sümfoonia (1987) ,,Insula Deserta" (keelpillidele 1989) ,,Searching for Roots" (1990) ,,In the Memory of Clear Water" (1990) ,,Arhitektoonika VI"(1992) ,,Zeitraum" (1992) ,,Action-Passion-Illusion" (1993) ,,Crystallisatio" (1995) 3.sümfoonia (1997) Tsellokontsert (1997) ,,Lighthouse" (1997) Viiulikontsert (1998) ,,Exodus" (1999) ,,Aditus" (2000) ,,Ardor" (2001) 4.sümfoonia ,,Magma" (2002) Vokaalteosed Oratoorium ,,Ante finem saeculi"(1985) Missa ,,Lumen et Cantus"(1989) ,,Inquietude du Fini" (1992) Reekviem (1994) ,,Exitatio ad contemplandum"(1996) ,,Rändaja õhtulaul" (2001) Ooper ,,Wallenberg" (2001) 9 Kammermuusika ,,Arhitektoonika" I-VII (1984-1992) Sonatiin (1984) Klaverisonaat (1985)
suurteostes, näiteks 3. sümfoonias. Orkestrimuusika: · Nelja sümfoonia autorina (aastatest 1984, 1987, 1997 ja 2002) pürib Erkki-Sven Tüür tõsiste sümfoonikute ritta. 4. sümfoonia alapealkirjaga "Magma" on midagi sümfoonia ja kontserdi vahepealset, sest lisaks sümfooniaorkestrile osaleb selles ka löökpillisolist. · Tüüri instrumentaalkontserdid mõjuvad omakorda rohkem sümfooniatena, millesse on lisatud solistipartii. Valminud on tsellokontsert (1997), viiulikontsert (1998) ja marimbakontsert "Ardor" (2002), mis peegeldab helilooja kunagist löökpillimängija ja rokkmuusiku kogemust. · Tüür on kirjutanud palju ka lühemaid üheosalisi sümfoonilisi teoseid ("Zeitraum", "Exodus", "Searching for Roots" jt). Väga menukad on mitmed ta teosed kammerorkestrile, nagu näiteks "Insula deserta" (1989), "Crystallisatio" (1995) või "Lighthouse" (Tuletorn, 1997). Kammermuusika:
Saint-Saëns'il oli palju edukaid õpilasi. Gabriel Fauré oli tema edukaim õpilane. Faure'st sai hiljem tema parim sõber. Looming Tema helikeel oli klassitsistlik ja romantistlik. Minu arvates on tema helikeel ka veidi saladuslik. Ta on loonud 12 ooperit, 3 sümfoonilist poeemi, 5 klaveri-, 3 viiuli- ning 2 tsellokontserti. Tema tähtsaimad lood on ,,Loomade karneval", ,,Danse Macabre", ,,Samson ja Delilah", ,,Klaverikontset Nr.2" , Tsellokontsert Nr.1 ja ,,Sümfoonia Nr.3. Viimane on oreli sümfoonia. Minu arvamus nendest pianistidest Valisin need inimesed, kuna nemad pakkusid mulle kõige rohkem huvi. Nende elulugu ja saavutusi oli põnev lugeda ning ,,Youtubest" leidsin ma nendelt põnevaid lugusid. Minu isiklik lemmik nendest on viimane ehk Charles Camille Saint-Saëns. Lemmik on ta eelkõige juba sellepärast, et ma olen Prantsusmaa suur austaja. Mulle meeldib
halvatusest. Pidi loobuma klaverimängust. XI (1957) ja XII (1961) sümfoonia pühendatud vastavalt 1905. ja 1917. a. revolutsioonidele. XIII sümfoonia "Babi Jar" (1962) meenutab helikeelelt varast modernistlikku loomingut, ettekanne oleks peaaegu keelatud; kasutab koori, kes laulab Jevgeni Jevtusenko tekste, mis viitavad ühiskonna mandumisele, antisemitismile, hirmuvalitusele, vaimsele rõhumisele. 1959 Esimene tsellokontsert (pühendatud Rostropovitsile). 1960 abiellus kolmandat korda, tervis halvenes: kaks infarkti, kopsuvähk. Kuulsus aina kasvas, reisis kõikjal Euroopas ja ka USAs. Elu viimane kümnend loominguliselt küllaltki viljakas; huvitus 12-heli tehnikast, kuid ei arendanud seda Uus Viini kk vaimus, vaid kasutas väga vabalt, seostas seda nt surma ja tardumusega (nt XII ja XIII kvartetis, XIV ja XV sümfoonias). Surma teema teostes üsna sage
17, 1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (op.6, 1837), "Fantaasiapalad" 8op.12,137), "Lastetseenid" (op.15, 1838), "Kreisleriana" (op.16, 1836), "Viini karneval" (op.26, 1839), "Noorte album" op.68, 1848), "Metsastseenid" (op.82, 1849); neljale käele: "Idamaised pildid" (op.66, 1848), "Ballistseenid" (op.109, 1851), "Laste ball" (op.130, 1853) jt. Sümfooniline muusika ja kontserdid: 4 sümfooniat, seitse avamängu, 3 kontserti orkestri saatel (klaveri-, viiuli- ja tsellokontsert). Kammerteosed: 3 keelpillide kvartetti, kvintett ja kolm triot. Laule umbes 400 (nende hulgas ka laulud koorile ja ansamblile Neist tähtsamad tsüklid: "Laulu ring" (op.24, 1840 - 9 laulu Heine tekstidele), "Mirdid" (op.25, 1840 - 26 laulu mitmesuguste poeetide tekstidele), "Luuletaja armastus" (op.48, 1840 - 16 laulu Heine tekstidele), "Naise elu ja armastus" (op.42,1840 - 8 laulu Chamisso tekstidele), "Laulu ring" ( op.30, 1840 - 12 laulu Eichendorfi tekstidele) jt.
"Tribute to Caesar" segakoorile (1997) "The Woman with the Alabaster Box" segakoorile (1997) "Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998) "Which Was the Son of ..." segakoorile (2000) "Nunc dimittis" segakoorile (2001) "Peace upon you, Jerusalem" naiskoorile (2002) "Most Holy Mother of God" neljale häälele (2003) Orkestriteosed "Nekroloog" (1960) "Perpetuum mobile" (1963) 1. sümfoonia "Polüfooniline" (1963-64) "Collage B-A-C-H" (1964) "Pro et contra" (tsellokontsert, 1966) 2. sümfoonia (1966) 3. sümfoonia (1971) "Wenn Bach Bienen gezüchtet hätte..." klaverile, puhkpillikvintetile ja keelpillidele (1976/2001) "Tabula Rasa" kontsert 2 viiulile, keelpillidele ja klaverile (1977) "Cantus in memoriam Benjamin Britten" keelpilliorkestrile ja kellale (1977/1980) "Festina lente" keelpillidele ja harfile (1988/1990) "Silouans Song" keelpillidele (1991) 5 "Trisagion" keelpillidele (1992/1994) "Orient and Occident" keelpillidele (1999)
Sonoristlikul kompositsioonitehnikal ja serialismil põhinevad Pärdi Sümfoonia nr. 1 ("Polüfooniline", 1963) ja Itaalia avangardistile Luigi Nonole pühendatud orkestriteos "Perpetuum mobile" (1963) arhitektoonilise vormikujunduse silmapaistvad näited. Pärast 1965. aastal festivalil "Varssavi sügis" toimunud "Perpetuum mobile" ettekannet algas Pärdi muusika rahvusvaheline levik. Sellistes teostes nagu "Kollaaz teemal B-A-C-H" (1964) oboele ja orkestrile, tsellokontsert "Pro et contra", Sümfoonia nr. 2 (1966) ja Mäejutluse tekstil põhinev "Credo" (1968) klaverile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile kasutas helilooja kollaazitehnikat, milles dramaatilistele kõlakujunditele vastanduvad helged tonaalharmoonilised tsitaadid või stilisatsioon. Pärast kolmeaastast loomepausi, mil helilooja uuris vana sakraalmuusikat, valmis 1971. aastal keskaegsest vokaalmeloodikast inspireeritud Sümfoonia nr. 3 stiilipöörde esimene tähis. 1976
Chopin ja Liszt, Berlioz ja Wagner, aga eriline sõprus sidus teda noore Brahmsiga, kellele ennustas suurt tulevikku . Looming: romantilised tsüklid klaverile "Karneval", "Davidsbündlerite tantsud", "Noorte album", "Lastestseenid", "Liblikad","Metsastseenid" ,"Sümfoonilised etüüdid klaverile" Laulutsüklid:"Lauluring" I ja II, "Mirdid", ,"Naise elu ja armastus", "Poeedi elu ja armastus" Sümfooniline looming: 4 sümfooniat, klaverikontsert, viiulikontsert, tsellokontsert, avamängud. Kammermuusikat erinevatele koosseisudele ja vokaal-sümfoonilisi teoseid Felix Mendelssohn-Bartholdy 1809-1847 Mendelssohn oli romantismiajastu konservatiivsema suuna esindaja, väga mitmekülgne muusik: helilooja, dirigent, pianist, muusikaelu korraladaja. Mendelssohni tegevus juhatas sisse Bachi muusika taassünni 1829.a juhatas ta Berliinis Bachi Matteuse passiooni.. 1842. a püstitati Mendelssohni
"Triodion" segakoorile (1998) "Zwei Beter" naiskoorile (1998) 7 "Which Was the Son of ..." segakoorile (2000) "Nunc dimittis" segakoorile (2001) "Peace upon you, Jerusalem" naiskoorile (2002) "Most Holy Mother of God" neljale häälele (2003) Orkestriteosed "Nekroloog" (1960) "Perpetuum mobile" (1963) 1. sümfoonia "Polüfooniline" (1963-64) "Collage B-A-C-H" (1964) "Pro et contra" (tsellokontsert, 1966) 2. sümfoonia (1966) 3. sümfoonia (1971) "Wenn Bach Bienen gezüchtet hätte..." klaverile, puhkpillikvintetile ja keelpillidele (1976/2001) "Tabula Rasa" kontsert 2 viiulile, keelpillidele ja klaverile (1977) "Cantus in memoriam Benjamin Britten" keelpilliorkestrile ja kellale (1977/1980) "Festina lente" keelpillidele ja harfile (1988/1990) "Silouans Song" keelpillidele (1991) "Trisagion" keelpillidele (1992/1994) "Orient and Occident" keelpillidele (1999)
17, 1835) , "Davidsbündlerite tantsud" (op.6, 1837), "Fantaasiapalad" 8op.12,137), "Lastetseenid" (op.15, 1838), "Kreisleriana" (op.16, 1836), "Viini karneval" (op.26, 1839), "Noorte album" op.68, 1848), "Metsastseenid" (op.82, 1849); b) neljale käele: "Idamaised pildid" (op.66, 1848), "Ballistseenid" (op.109, 1851), "Laste ball" (op.130, 1853) jt. 2. Sümfooniline muusika ja kontserdid: 4 sümfooniat, seitse avamängu, 3 kontserti orkestri saatel (klaveri-, viiuli- ja tsellokontsert). 3. Kammerteosed: 3 keelpillide kvartetti, kvintett ja kolm triot. 4. Laule umbes 400 (nende hulgas ka laulud koorile ja ansamblile Neist tähtsamad tsüklid: "Laulu ring" (op.24, 1840 - 9 laulu Heine tekstidele), "Mirdid" (op.25, 1840 - 26 laulu mitmesuguste poeetide tekstidele), "Luuletaja armastus" (op.48, 1840 - 16 laulu Heine tekstidele), "Naise elu ja armastus" (op.42,1840 - 8 laulu Chamisso tekstidele), "Laulu ring" ( op.30, 1840 - 12 laulu Eichendorfi tekstidele) jt. 5
Eugen Kapp, Gustav Ernesaks, Edgar Arro. Tallinna koolkond Artur õpetas klassikalist ja traditsioonide põhjal kompositsiooni. Eriline rõhk polüfoonilisel tehnikal. Arvestas õpilaste omapära, ei surund end peale. 1920-40 valmis esimene sümfoonia, oratoorium ,,Hiiob", sümfooniline poeem nimega ,,Fatum", orkestri süidid 2 ja 3. Oli ühiskondlikult aktiivne. Okupatsiooni ajal lisandub loomingusse 2-4 sümfoonia. Orkestri süit nr 4, pidulik avamäng, tsellokontsert. Ehkki on tuntud suurteoste meistrina, on loonud ka palju koorimuusikat, soololaule. Instrumentaalteostest on tuntumad oreliteosed. Nõukogude okupatsiooni ajal lisandus loomingusse veel: 2.-5.sümfoonia, Pidulik avamäng. Kirjutab soolo- ja koorilaule. Hiiob on sama suur kui Joonase Lähetamine peaaegu. Ettekandja koosseis sega-, mees- ja naiskoor ja 4 solisti. Mart Saar 1882-1963. Helilooja, pedagoog, organist, pianist. Mees, kelle loomingus kõik komponendid
annaabi.ee 
