(vihik + lk 92,94) Saksamaa liitis endaga : Austria, Sudeedimaa, Kaipeda, Leedu, Poola lääneosa. 2. Nimeta aeg, osapooled ja tingimused! ? Aeg Osapooled Tingimused Müncheni kokkuleppe 23.sept 1938 Suurbritannia Kohustati Tsehhoslovakkiat Prantsusmaa Sudeedimaa Saksamaale üle Saksamaa andma. Itaalia MRP 23
Lääneriigid ei võtnud midagi diktaatorite vastu ette.müncheni sobbing- tsehhoslovakkia liitmiseks,kaitseleping pr-ga,Hitler väitis et tsehhid olevat sudeedimaal elavaid sakslasi tagakiusanud.1938 sept. nõudis Hitler Sudeediaa loovutamist,kuid tsehhid ei nõustunud ja olid valmis sõdima. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida.1938.29.09sõlmisid inglism.,prants, it. Ja saksamaa müncheni kokkuleppe,mis kohustas tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa,kuid tagas ülejäänud tsehhosl. puutumatuse.tsehhid alistusid.MRP-23.08 1939 sõlmiti Saksamaa ja NSVL mittekallaletungileping.Lepingu osaks oli ka salaprotokoll,et jagada euroopa mõjusfäärideks.MRP tulemusel oli Hitler välistanud 2. rinde ja valmistunud sõjaks. NSVL sai Saksalt loa ka Eesti anastamiseks.II MS pooled:Saksa,It,Jaapan vs Inglis.Prants,NSVL. Potsdami konverents-17.07-02.08 1945. Võitjariikide konverents
ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austra pidi alistuma. 13. märts marssisid sks väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria liitumisest Ska-ga (ansluss). 4. aprillil korraldati liitumise kinnitamiseks rahvahääletus (sks salapolitsei järelvalve all). 1938 sept nõudis Sks Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades muidu sõjaga. Tsehhoslovakkia keeldus ja kulutas välja moblilisatsiooni. (Sks ei saanud otse Tsehhoslovakkiat rünnata, sest tal oli leping Pr-ga, Sudeedimaa kaudu sai, sest sai ettekäändeks tuua seal elavate skslaste tagakiusamise). Lääneriigid lootsid Hitleriga Sudeedimaa asjus endiselt midagi kokkuleppida, et sõda vältida. 1938 Ing, Pr, It, Sks sõlmisid Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 1938-1939 NSVL ja Jaapani vägede vahel toimusid Mongoolias sõjalised kokkupõrked, NSVL võit
poleks alguse saanud. Mrp 23.august 1939 Saksamaa ja Nsv Liidu vahel. Mittekallaletungi leping. Salaprotokoll nägi ette et Saksamaale jääb poola lääneosa ja leedu. Nsv liidule aga eesti, läti, soome, poola idaosa ja bessaraabia. Müncheni sobing Lääneriigid taipasid, et Saksamaad pole nii lihtne maha rahustada, aga sõda nad alustada ei soovinud, sest nad polnud selleks valmis. Samal ajal valmistus Hitler Tsehhoslovakkiat ründama. Kuna aga neil oli leping Prantsusmaaga, siis kalllaletung oleks paisanud terve euroopa sõtta, seega tõi Hitler ettekäändeks, et tsehhid olevat kiusand seal elavaid sakslasi. Hitler nõudis Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ja ähvardas keeldumise korral sõjaga, aga sellest hoolimata lükkas Tsehhoslovakkia pakkumise tagasi. Lääneriigid lootsid ikka veel sakslastega kokku leppida ja 29 september 1938 sõlmisid
austerlastele meeldisid natsid. 13märts 1938 sisenesid saksa väed Austriasse ja kuulutati välja Austria liitmine Saksamaaga. Müncheni konverents (väga paha-paha) Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. Hakati mõistma, et Hitleri rahustamine polegi nii lihtne, samas ei söandanud keegi midagi öelda ka. Lääs oli sõjaväe arendamise hooletusse järgnud ega olnud sõjaks valmis. Hitler asus samal ajal ründama Tsehhoslovakkiat. Ettekäändeks tõi ta Sueedimaal elavate sakslaste halva olukorra. Keeldumisel ähvardas sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. Lääneriigid lootsid ikka veel Hitleriga kokkuleppele jõuda. Eriti aktiivselt tegeles Briti peaminister Neville Chamberlain ja 29sept 1938 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sueedimaa, kuid tagas ülejäänud
1) loodeti et neile järelandmisi tehes rahunevad nad maha 2) loodeti et õnnestub neid üksteise vastu ässitada 3) saadi aru et Versailles rahuleping oli tõesti saksamaa suhtes ebaõiglane Sellist poliitikat on hakatud nim. Lepituspoliitikaks (appeasement) 2. Suur Saksamaa idee elluviimine 1938. aastal viidi läbi "ansluss"(österreiche liitmine Saksamaaga). 1) ans 2) 29. sept. 1938 Müncheni sobing (leping millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad, leping sõlmiti Prantsusmaa(daladür) Suurbritannia (Chamberlain) ja Itaalia (Musolini) ja saksamaa (Hitler) vahel, tsehhoslovakkiat konverentsile ei kutsutud. Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatlik riik Ida-Euroopas. Saksamaa vallutused: 1) 1939. aasta kevadel okupeeris saksamaa kogu tsehhoslovakkia, slovakkiast tehti marjonett riik, saksamaa marjonetiks, Tsehhi aga liideti Saksamaaga. 2) 1939
elasid sakslased. Septembris muutus olukord väga teravaks. Tsehhoslovakkia armee oli valmis sõjaks, Prantsusmaa kutsus sõjaväkke reservväelased, Suurbritannia seadis lahinguvalmis oma laevastiku, sõjalisi ettevalmistusi tehti ka Saksamaal. Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida kogu Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 1938. aasta 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ning Itaalia Müncheni kokkuleppe. Ka Tsehhoslovakkiat sunniti selle kokkuleppega nõustuma, tema jaoks olid lepingu tingimused väga rasked. 1939. aasta kevadel vallutati sakslaste poolt kogu Tsehhoslovakkia. Sakslased väitsid et see riik on lagunemas. Ei Prantsusmaa ega ka Suurbritannia astunud tsehhide ja slovakkide kaitseks välja. Seega osutus Müncheni kokkulepe sisuliselt Tsehhoslovakkia reetmiseks. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938. aastal, okupeerides Austria
füüsilise või vaimse puudega inimsed, geneetiliselt nõrgemad (pärilike haigustega), alkohoolikud, kodutud, hulkurid, homoseksuaalid Sõjavägi: 1935. a kehtestati üldine sõjaväekohustus · Sammud sõja suunas: Ansluss, Müncheni tehing Anschluss Saksamaa annekteeris Austria 1938. a Müncheni tehing (Hitler, Mussolini, Chamberlan, Dalaidier) jagasid Tsehhoslovakkiat ja tunnistasid Saksamaa õigust Suudenimaa hõivamisele · Versailles' rahulepingu rikkumised 1932. a lõpetati reparatsioonide maksmine 1935. a kehtestati üldine sõjaväekohustus, loodi sõjavägi Wehrmacht 1936. a Reini demilitariseeritud tsooni sõjavägede viimine 1935. a Inglise-Saksa mereväeleping
Ajaloo KT Missugused territooriumid hõivas Saksamaa enne II maailmasõja algust 1938-1939? · Austria, Slovakkia, Tsehhimaa, Klaipeda, Gdanski Nimeta aeg, osalised ja sisu! a) Müncheni konverents · 29.september 1938. aasta · Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia lõpuks ka Tsehhoslovakkia · Kokkulepe, mis sõlmiti, et hoida tagasi sõja algust. Saksamaa soovis kogu Tsehhoslovakkiat, aga kokkuleppega kehtestati, et Saksamaale jääb Sudeedimaa. Lõpuks see kokkulepe purunes ja Saksamaa vallutas kogu Tsehhoslovakkia b) Molotovi-Ribbentropi pakt · 23.august 1939 · NSVL ja Saksamaa · Mittekallaletungileping, millega taheti säilitada erapooletus, kui kumbki pool asub kellegiga sõtta. Lapinguga jagati Euroopa ka mõjupiirkondadeks: Saksamaale jäi Leedu ja Poola lääneosa, NSVL sai Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Poola idaosa
Müncheni konverents 29.09.1938 münchenis Kutsuti kokku inglismaa palvel ´ Mure Tsehhoslovakkia tuleviku pörast Osalesid Adolf Hitler, Benito Mussolini, inglismaa peaminister Neville Chamberg, prantsusmaa peaminister Edouard Daladier Läbirääkimiste tulemusena sõlmiti lepe Müncheni kokkulepe Nimetatakse ka sobinguks Ehk kokkumänguks Sudeedimaa pidi minema saksamaale Hitler lubas tsehhoslovakkiat mitte puutuda Pidu olema tema viimane nõudmine Sõlmiti inglise-saksa mittekallaletungilepe Tegelikkus Itaalia ja saksamaa jagasid ära Lõ.Euroopa Chamber jäi uskuma, et on saavutanud rahu I have brought you peace!!! Kiirendas sõja puhkemist Churchill ütles hiljem..Inglismaal oli valida kas alandus või sõda. Valis alanduse sai ka sõja. Sõja eelõhtul.. Tsehhoslovakkia kadumine 15.03.1939 okupeeriti Saksamaa poolt Hitler rikkus Müncheni lepet
Saksamaaga liitmisest. Müncheni sobing: 1938 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakki lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. 29.09.1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Tsehhoslovakkia häving: Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23.03.1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14.03.1939 kuulutas Hitleri õhutusel end iseseisvaks Slovakkia ning järgmisel päeval hõivasid Saksa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Iseseisev Tsehhoslovakki lakkas olemast
paljudes kommunistlikes maades tekist vastuseis NSVL-ile ja selle poliitikale. Samas midagi otseselt ette ei võetud, takistamaks seda või aitamaks Tsehhoslovakkiat. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid USA, Kanada, Paraguai, Taani ja Inglismaa ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekut. Seal mõistis Tsehhoslovakkia saadik Jan
1938. aastaks oli Hitleri positsioonid nii Saksamaal kui mujal kindlustatud ja ta võis asuda ellu viima oma maailmavallutuskava Hitleri esimeseks ohvriks sai Austria 13. märtsil 1938 marssisid Saksa väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest, mis sai tuntuks kui ansluss Selle kinnitamiseks korraldati Saksa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust Austria 1938. aasta märtsis Müncheni sobing Hitler valmistus ründama Tsehhoslovakkiat, kellel oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga, mistõttu tema ründamine võinuks paisata kogu Euroopa sõtta 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga Nõudmised lükati tagasi ning Tsehhoslovakkia kuulutas välja mobilisatsiooni Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida, eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Neville Chamberlain 29
Castro 1959-1976 Kuuba peaminister ja 1976-2008 Kuuba Riiginõukogu ja Ministrite nõukogu esimees. Tuli võimule 1953. aastal peale Beria mõrva, tühistas küll osad Beria uuendused, kuid varsti sai are, et N. Hrustsov alternatiivi pole ja NSV Liidus algas suleperiood ehk ühiskonna teatav liberaliseerimine. A. Novotny Tsehhoslovakkia juht 1953-1968. Stalinismi järgija. Praha kevade ajal (1968) lühikest aega kohaliku kompartei juht, liberaliseeris Tsehhoslovakkiat 5-21 august, A. Dubcek kuni VLO liikmesriigid sisse tungisid. G. Husak Kommunist, Tsehhoslovakkia president 1975-1989. Tühistas peaaegu kõik Dubceki reformid. Y. Arafat Palestiina Vabastusorganisatsiooni (PVO) liider G. Bush Bush senior, USA president 89-93 Viimane NSVL juht 1985-1991 (1990-1991 tuntud ka kui president). Perestroika ja glasnost. Parandas suhteid M. Gorbatsov oluliselt läänemaailmaga. B. Jeltsin Vene Föderatsiooni 1
vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. Teatati Austria Saksamaaga liitmisest. Lääne suurriigid ei söendanud Austria maailmakaardilt kadumise pärast tõsiselt protesteerida. Müncheni sobing Austria ansluss tekitas demokraatlikes maades ärevust. Hakati mõistma Hitleri ohtlikkust, samas ei söendatud ta vastu välja astuda. Lääs polnud sõjaks valmis. Hitler valmistus ründama Kesk-ja Ida-Euroopa ainsat demokraatlikku riiki- Tsehhoslovakkiat. Sept 1938 nõudis Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. TS lükkas nõudmise tagasi. Lääneriigid lootsid endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selle suunas Briti peaminister Chamberlain. 29. sept 1938 Inglismaa,Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel Müncheni kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkiale puutumatuse. Tsehhid ei söendanud suurriikidele vastu astuda.
Ajalugu, 2. maailmasõda (118-159) 1.Mõisted 1) lepituspoliitika- sõda püüti vältida läbirääkimiste teel 2) komiterni-vastane pakt- 1936 Saksamaa ja Jaapani vaheline leping, mis oli suunatud NSV Liidu vastu. 1937 ühines Itaalia, hiljem veel teisigi riike 3) MRP- mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel 4) Müncheni kokkulepe- kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse 5) Hispaania kodusõda- juulist 1936 kuni aprill 1939 toimunud konflikt natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel 6) Kummaline sõda- 1939-40 sõjategevus Pr-Saksa piiril soikus- kumbki pool ei näidanud mingit erilist aktiivsust, kuid rahu siiski ei sõlmitud 7) Barbarossa plaan- 1940 lõpul Hitleri poolt kinnitatud sõjaplaan NSV Liidu
1939 vallutasid sakslased terve Tsehhoslovakkia, väites, et riik on lagunemas; Tsehhimaa kuulutati Saksa riigi kaitse ja kontrolli all olevaks, Slovakkias aga moodustati Saksamaast sõltuv vasallriik. Suurbritannia ega Prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks, sellal kui Hitler esines "rahu kaitsjana" ning saavutas Saksamaa eesmärgid sõjalise jõuta. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa aga Poolalt Gdaski ning Leedult Klaipda loovutamist. Pärast Tsehhoslovakkiat mõisteti, et järeleandmised ei rahusta Saksamaad ning sellest poliitikast loobuti; Poolale lubati osutada igakülgset abi Saksamaa rünnaku korral. Sakslased üritasid aga Poolalt saada mitte ainult Gdaski, vaid ka neid piirkondi, kus elasid sakslased. Olukorra muutis keeruliseks ka Nõukogude Liidu surve Poolale. Jossif Stalin lubas Poolale kaitset, nõudes vastutasuks luba viia Punaarmee Poola aladele.
Müncheni kokkulepe Algus · Sageli ka sobing ehk kokkumäng · Saksamaa ei kuulutanud sõda, vaid lihtsalt ründas Poolat · Sudeedimaa pidi minema Saksamaale o Inglismaa-Prantsusmaa valitsustelt käsk tagasi o Hitler lubas Tsehhoslovakkiat mitte puutuda tõmmata o Pidi olema tema viimane nõudmine o Kuulutasid 3.09.1939 sõja Saksamaale · Sõlmiti Inglise-Saksa mittekallaletungilepe o Algas Istumissõda ehk Sitzkrieg · Tegelikkus: · Poola langes kahe nädalaga
aastail. Versailles rahu sätete rikkumine. Hispaania kodusõda: 1936-1939, juhtis Francisco Franco, sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus. Ansluss: Austria annekteerimine Saksa Kolmanda Reichi poolt märtsis 1938. Müncheni sobing: Austria liitmine Saksamaaga tekitas demokraatlikes maades suurt ärevust. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Läänes võeti Müncheni leping vastu vaimustusega. Molotovi-Ribbentropi Pakt: mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel, millele kirjutati alla Moskvas 23. augustil 1939. Kahepoolne mittekallaletungileping kehtis kuni 22. juunini 1941, mil Saksamaa ründas NSV Liitu. 5. Teine maailmasõda: põhjused, üldine kulg, pöördepunktid, osalevad pooled, tagajärjed. 1. september 1939 2. september 1945
tagajärjed) – 1938 Austria ansluss (liitmine). Hitleri salapolitsei järelvalve all korraldati rahvahääletus, lääneriigid passiivsed. Müncheni kokkulepe: Ettekäändena Tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas Hitler selle lääneosas nn Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda, tsehhid olevat neid taga kiusanud. Briti peaminister Chamberlain. 29. Septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loobutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigile puutumatuse. Peale Müncheni kokkuleppe sõlmisist ütles Winston Churcghill „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja.“ Tal oli õigus, sest paar kuud hiljem võttis Hitler kokkuleppet kui lääneriikide nõrkust, võttis ka ülejäänud Tsehhoslovakkia ja viis väed Leetu. 6. Molotov-Ribbentropi pakt (millal, kelle vahel, mida otsustati, tähtsus) – 23
Saksamaaga ühinemist. Ka Mussolini Itaalia pooldas anslussi. 1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt nende alade loovutaamist, kus elasid sakslased. Tsehhoslovakkia, Suurbritannia ja Prantsusmaa olid juba valmis sõjaks, kuid Suurbritannia peaminister otsustas leida lahenduse ilma sõjata. 1938. aastal 29. septembril sõlmisid Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Itaalia Müncheni kokkuleppe, millega sunniti ka nõustuma Tsehhoslovakkiat. Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 1939. aasta kevadel vallutasid sakslased kogu Tsehhoslovakkia, väites, et see riik on lagunemas. Prantsusmaa ja Suurbritannia ei astunud Tsehhoslovakkia kaitseks välja, sest kartsid sõda alustada. Seega osutus Müncheni kokkulepe kehtetuks. 1939. aasta kevadel nõudis Hitler Poolalt Gdanski ja teiste piirkondade loovutamist, kus elas palju sakslasi. Lääneriigid mõistsid, et nende lepituspoliitika ei kanna vilja ning otsustasid kasutada relvi
· 17. sept 1939 NSVL tungis kallale Ida-Poolale · 30. nov 1939 algas Soome Talvesõda · 8. mai 1945 Saksamaa kapituleerus sõjast · 6. aug 1945 USA heitis tuumapommi Hiroshimale · 2. sept 1945 Jaapan kapituleerus sõjast, II maailmasõja lõpp · 20. Seleta ja kirjelda järgmiste mõistete sisu: · München Münchenis sõlmiti kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa vahel, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedimaa. · Ansluss Austria liitmine Saksamaaga · Kummaline sõda sõda Prantsusmaa ja Saksamaa vahel, kus sõjategevust ei toimunud · Warssavi ülestõus saklased lasid linnaosasid õhku, hukkus palju inimesi · Talvesõda sõda Soome ja NSV liidu vahel, soomel tuli loovutada Karjala piirkond · MRP mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV liidu vahel
a) loodeti, et neile järeleandmisi tehes , rahunevad nad maha. b) Sadi aru, et Versailles`i rahuleping oli tõesti sakslaste suhtes olnud ebaõiglane ja seetõttu tehti Hitlerile välispoliitilisi järeleandmisi. Sellist poliitikat on hakatud nimetama lepituspoliitikaks ehk appeasementiks. 1938. aasta märtsis toimus ansluss- Austria liitmine Saksamaaga. 29. septembril 1938. Aastal leidis aset Müncheni sobing. See oli leping, millega sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama sudeedisakslastega asustatud alad. Leping sõlmiti Prantsusmaa (Daladier), Suurbritannia (Chamberlain), Itaalia (Mussolini), Saksamaaa (Hitler) vahel. Tsehhoslovakkiat konverentsile ei kutsutud. Müncheni sobinguga reedeti ainuke demokraatliku reziimiga riik Ida-Euroopas, sellega avati sakslastele tee itta ja nende positsioonid tugevnesid märgatavalt. Miks Tsehhoslovakkia reedeti?
1938 aastaks oli Hitleri positsioon tugevnenud, nii et võis asuda ellu viima maailmavallutuskava. Esimeseks ohvriks sai Austria. 1938 esitas Hitler ultimaatumi nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. 13.märts 1938 marssisid Saksa väed Austriasse järgmisel päeval teatati Austria Saksamaaga liitmisest - ausluss. MÜNCHENI SOBING Demokraatlikes riikides tekitas Austria liitumine Saksamaaga ärevuse. Hitler asus ründama Tsehhoslovakkiat. Temal oli aga kaitseleping Prantsusmaaga. Hitler kasutas ründamise ettekäändena Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, ähvardades sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas nõudmise tagasi ning kuulutas välja mobilatsiooni. 29.sept. 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa Itaalia ning Saksamaa Müncheni kokkuleppe, mis rõhutas Tsehhoslovakkiat Sudeedimaad loovutama, tagades ülejäänud riigi puutumatuse. Eestvedajaks oli Briti peaminister Chamberlain.
positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus e) Suurbritannia tundis, et riigi sõjavägi on liiga nõrk 2. Saksamaaga liidetud alad: Enne Müncheni konverentsi: Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a), Saarimaa (1935.a) ja Austria(1938.a). Müncheni kokkuleppe (29. sept 1938. a) alusel: Sudeedimaa (1. okt 1938.a) 1939 aastal: Tsehhi (16. märts), Klaipeda, mis okupeeriti Leedult (23. märts), Slovakkia => vasallriik 3. 1) Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tsehhoslovakkiale? - Tsehhoslovakkiat nõuti selle lepinguga nõustuma ning nende jaoks olid tingimused väga rasked, iseseisvuse likvideerimist. 2) Milliseid nõudmisi esitas Hitler Poolale? - Hitler nõudis, et Poola loovutaks Gdanski ja veel teisi alasid, kus elasid sakslased; et likvideeritaks Poola koridor. 3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes? - Peale Tsehhoslovakkia loovutamist mõistsid lääneriigid, et järeleandmised Hitlerit ei
sõjakulutused kurnasid riigi majanduse välja.USA tähtsus kasvas(maj ja pol)patsifistlik- sõjavastane liikumine, mille tulemusena hakati looma organisatsioone, et sõda ära hoida, aga nendest polnud kasu. I ms võitjate ülekohus kaotajate suhtes. Jagati riigipiirid võitjate meele järele. Kolooniatel oli võimalus saada iseseisvateks. Teaduse ja tehnika areng.Lagunesid impeeriumid.PARIISI RAHUKONVERENTS :1. reparatsioonid -sõjakahjude korvamine2. Austria ei tohi endaga liita Ungarit ega Tsehhoslovakkiat 3.keelati relvastus,armeed,õhuväed ja tangid 4. Rheini jõe vasak kallas eraldati 5.Saksamaast eraldati Tsaarimaa.6 Rahvaste Liit(1919, põhikiri jõustus 1920), et liit suudaks lahendada riikide vahelised konfliktid. ALgataja oli W.Wilson(USA president) Sõja kaotanud riigid ei saanud liitu astuda.USA ka ei astunud, kuna tema ei astu sõjalistesse liitudesse.Polnud oma sõjaväge. 1945 tekkis ÜROja RL saadeti 1946 laiali
1938 Lahingud:Kummaline sõda, lahing britannia pärast esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes natside vabastamist (Inglismaa lõunaosa (Londoni) tohutu pommitamine sakslaste ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria alistus. poolt, lisandus meresõda). 1941 tungis Saksamaa kallale Järgmisena ründas Hitler Euroopa ainsat demokraatlikku riiki, Nõukogude Liidule(Barbarossa). NSV-le oli see Suur Tsehhoslovakkiat, kellel oli Prantsusmaaga kaitseleping. Lääneriigid Isamaasõda. Pearl Harbor(Jaapan ründab USA-t). Sõja kuulutasid endiselt ootamas lepitust (seetõttu ka sõjaliselt nõrk). Müncheni USA ja Inglismaa Jaapanile, Saksamaa ja Itaalia USA-le. kokkulepe-It, Pr, Ing ja Saksa nõudsid Tsehhoslovakkidelt NB! 1942. aasta teisel poolel toimus Teises maailmasõjas murrang
Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco diktatuur. Austria ansluss (liitmine, operatsioon Otto) Hitler alustas maailma vallutamist Austriast. 1938 esitas ultimaatumi sealsete natside vabastamiseks. Suur osa elanikest pooldas natse. Austria liideti Saksamaaga ,,Rahvahääletuse" põhjal. Austriast sai Suur-Saksamaa Ostmark. Suurriigid va. Mehhiko ei protesteerinud. Müncheni sobing Järgmise maana valmistus Hitler ründama Tsehhoslovakkiat (ainus demokraatlik Ida-Euroopa riik). Ettekäändeks kasutati Tsehhi lääne osas Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda (3 miljonit). September 1938 nõuti Sudeedimaa loovutamist Saksamaale, muidu alustatakse sõda. Tsehhi keeldus. Lääneriigid lootsid kokku leppida. Inglismaa peaministri Chamberlain'i eestvedamisel sõlmiti 29 september 1938 Müncheni kokkulepe (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia). Tsehhi
Hitler kasutas Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda: tsehhid olevat neid kiusanud. Sept. 1938 nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslo. lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Euroopa seisis taas sõja lävel. Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida, eriti Briti peaminister Neville Chamberlain. 29. sept. 1938 sõlmisid Ingl, Prant, It ja Sx Münchenis kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud tsehhoslovakkia puutumatuse. Tsehhid ei söendanud suurriikidele vastu hakata ja alistusid. Tsehhoslovakkia häving: Pärast Müncheni kokkuleppe sõlmimist ütles Briti konservatiiv Winston Churchill: ,,Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja!" Möödus paar kuud ja Churchilli ennustus hakkas täituma. Hitler võttis Mücheni lepet kui märki lääne nõrkusest. 23. märts 1939
1938. aasta sügisel nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist. Tsehhoslovakkia, Prantsusmaa ja Suurbritannia olid valmis võitlema, kuid Suurbritannia peaminister Neville Chamberlain pakkus välja kokkuleppe lootes vältida Tsehhoslovakkia sattumist Hitleri võimu alla. 29.sept. sõlmiti Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel Müncheni kokkulepe. Sellega sunniti nõustuma ka Tsehhoslovakkiat, kelle ala jaotati või võideldi teistele riikidele. 1939. aasta kevadel nõuab Hitler Poolalt Danzigi piirkonda ja okupeerib Leedule kuulunud Klaipeda piirkonna. Poolakate olukord püsis stabiilne kuni Molotovi Ribbentropi pakti sõlmimisene NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23. august 1939. See oli mittekallaletungi leping Saksamaa ja Venemaa vahel 10 aasta jooksul. Lisaks kehtestati selles NSVL ja Saksamaa mõjusfäärid Euroopas. 2
Lääneriigid ei olnud sõjaks valmis ja seetõttu ei söandatud Saksamaa vastu välja astuda. Hitler otsis põhjust kallaletungiks Tsehhoslovakkiale, kes oligi järgmine. Hitler nõudis Sudeedimaa loovutamist. Tsehhoslovakkia keeldus ja kuulutas välja mobilisatsiooni. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti Briti peaminister Chamberlain. 1938. aastal sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa. Üksi jäetud tsehhid alistusid. Briti konservatiiv Churchill kritiseeris Müncheni kokkulepet. Hitler võttis Müncheni lepet kui märki lääne nõrkusest. Ta viis oma väed Klaipedasse. Slovakkia kuulutas end Hitleri õhutusel iseseisvaks ja kohe hõivasid Saksamaa ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Oli selge, et järgmine ohver on Poola. Pärast Tsehhoslovakkia hävitamist said lääneriigid aru, et nad on Hitlerit alahinnanud
sisemereks. Venemaa - Maailmarevolutsioon. Jaapan Ida-Aasia ühtne majanduspiirkond. 2. Nimeta alad, mille Saksamaa enne II maailmasõja algust vägivaldselt või lepingu järgi allutas. Austria hõivamine, Sudeedimaa, Tsehhoslovakkia, Klaipeda piirkond Poolas. Slovakkia. 3. Tead, mis on Müncheni kokkulepe, millal ja kelle poolt see sõlmiti, mis oli selle tagajärg ning kas see oli õige tegu. 29.09.1938 USA, Pr, Itaalia ja Saksamaa sõlmisid Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa. See ei olnud õige tegu, sest Saksamaa ründas ikkagi. 4. Milline oli Poola olukord vahetult enne II maailmasõja algust? Olukord oli väga keeruline, sest Saksamaa esitas juba nõudmisi, et Poola annaks Gdanski ja muud alad. ja veel keerulisemaks tegi olukorra Nõuk-Saksamaa kokkulepe. 5. Tead, mis on Molotovi-Ribbentropi pakt, millal ja kelle vahel see sõlmiti, mis seal otsustati.
KUIDAS AITAS KAASA? 2.Suur-Saksamaa idee seisnes selles, et kõik alad, kus elas aaria rassi inimesed, pidi Saksamaaga liitma, kõik muud rahvused hävitama või tööjõuna ära kasutama. Selle elluviimist alustati 1938 Austria okupeerimisega (ansluss), seejärel okupeeriti Sudeedimaa ja siis juba kogu Tsehhoslovakkia. 3.29. septembril 1938. Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia. Sisuks oli kogu Tsehhoslovakkia Saksamaa võimu alla sattumise vältimine, mistõttu sunniti Tsehhoslovakkiat loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Kokkulepe osutus üsna ebavajalikuks, sest Saksamaa okupeeris siiski kogu Tsehhoslovakkia. 4.Neutraalne, sest ei soovitud olla ei Hitleri poolel ega Stalini poolel. Nii otsiti abi mujalt. Prantsusmaa ning Suurbritannia lubasid osutada Poolale vajadusel abi, kuid seda lubadust nad ei täitnud. 5.23. august 1939. See oli Venemaa-Saksamaa vaheline mittekallaletungileping, mis tagas mõlemate lepinguosapoolte erapooletuse, kui üks
nime all. Müncheni kokkulepe- Inglismaa,Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel sõlmitud kokkulepe, millega Sakslased said loa Sudeedimaa okupeerimiseks.29. septembril 1938 sõlmisid 09/29 Müncheni Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis /1938 kokkulepe kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. Üksi jäetud tsehhid ei söandanud suurriikide diktaadile vastu hakata ning alistusid. 03/23 Hitleri viib väed 23. märtsil 1939 esitas Saksamaa ultimaatumi Leedule ja viis /1939 Klaipedasse oma väed Klaipedasse. MRP- Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping (10 aastaks)
territ.193 Klu9 hõivati Madriid ja apr. kuulutati kodusõda lõppenuks Francso diktatuuriga.1938 veebr. esitas Saksamaa Austriale ultiaatumi,vabastada natsid ja nende uht valitsuse etteotsa.Austria alistus. 13.märts asusid Saksa väes riiki ja järgmisel päeval teatati Austria ja Saksamaa liitmisest.Münheni sobing.Peale Austri ja Saksa liitmist tekkis ärevus ja kahatati mõistma, et Hitlerit ei ole kerge maha rahustada.Samal ajal valmistus Hitler ründama TsehhoSlovakkiat, kuid TsehhoSlovakkial oli kaitseleping Prantsusmaaga.TsehhoSlovakkia ründamiseks kasutas Hitler Sudeedimaal elavate sakslaste olukorda -neid olevat taga kiusatud.1938 september nõuds Hitler Sudeedimaa loovutamist, Ähvardades ka sõjaga.Ts lükkas selle tagasi ja kuulutas välja MObilisatsiooni.28 sept 1938 sõlmisid Inglismaa , Prantsusmaa,Itaali, Sakamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas TS loovutama Sudeedimaad, kuid tagas ülejäänud puutumatuse.TsehhoSlovakkia häving
okupeerimissooviga Hitler esitas Tsehhoslovakkiale nõude loovutada Sudeedimaa (ette käändeks sealsete sakslaste tagakiusamine) ning ähvardas sõjaga, kui oma tahtmist ei saa, Tsehhoslovakkia keeldus ning see oleks paisanud kogu Euroopa sõtta. Hitleri rahustamiseks, Inglismaa peaminister Chamberleini juhendusel sõlmisid 29.sept 1938.a Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse, sel konverentsil oleks olnud võimalus Hitlerit peatada, aga seda ei tehtud. Hitler sai konverentsist auru juurde ning okupeeris siiski Tsehhoslovakkia, jagati Tsehhiks ja Slovakkiaks (läks täielikult Saksamaa koosseisu). Kummaline sõda 3.sept 1939 otsustasid Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutada Saksamaale sõja (sellega asi ka priidus)
Kestis kuni 1939, kui kuulutati välja Franco (?) · Austria ansluss (liitmine). Hitler alustas maailma vallutamist Austriast, nõudis natside vanglast vabastamist ja Austria natside liidrile valitsusjuhi kohta. Paljud austerlased pooldasid natse, korraldati ,,rahvahääletus", mille tulemusel Austria liideti Saksamaa külge ,,rahva soovil". Austriast sai Suur-Saksamaa osa Ostmark. Suurriigid ei protesteerinud. Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmise maana Tsehhoslovakkiat. Ettekäändeks kasutati Tsehhoslovakkia lääne osas elavate sakslaste olukorda Sudeedimaal (3 miljonit). Septembris 1938 nõuti Sudeedimaa loovutamist Saksamaale, muidu alustatakse sõda. Tsehhoslovakkia keeldus (ainus demokraatlik riik Ida-Euroopas). Lääneriigid ei olnud sõjaks valmis ja lootsid kokkuleppida. 29. Septembril 1938 sõlmiti Müncheni kokkulepe Inglismaa, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia vahel (Briti peaministri Chamberlaini eestvedamisel). Tsehhoslovakkia
aastast kaks korda järjest ära ehk seitse aastat jäi vahele. Peale pikka vaheaega toimusid meistrivõistlused taaskord 1946. aastal Sveitsis Genfis, kus turniiri võitjaks osutus Tsehhoslovakkia ning hõbemedali pälvis Itaalia ja kolmanda koha Ungari. Saksa Föderatiivses Vabariigis toimusid 1985. aastal Euroopa korvpalli meistrivõistlused, kus kuldmedali mängus viskas NSV Liit ajaloo kõige kõrgema puntiskoori, edendades sellega Tsehhoslovakkiat seisuga 120-89. ÜLDISELT Esialgu oli plaanis turniir pidada 16. meeskonnaga, kuid kuna FIBA Europe otsustas, et võetakse juurde veel 8 meeskonda siis 2011. aasta Euroopa korvpalli meistrivõistlustel osales kokku 24 riiki. Automaatselt pääses turniirile korraldaja maa Leedu. Samuti said piletid endale 9 riiki, kes 2010. aastal olid osalenud korvpalli maailmameistrivõistlustel. Valikturniirist edasipääsenud 12. riigile oli ka koht ette nähtud, kuid kuna FIBA otsustas
Punatähtedega tankid Praha tänavatel, relvitu rahvahulk protestimas ,,liitlaste" sissetungi vastu selliseid telekaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid NSV Liitu ja kogu sotsialismileeri prestiizi veelgi. Rahvusvaheline üldsus mõistis sellise NSVL poolse sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekkis vastuseis NSVL-ile ja selle poliitikale. Samas midagi otseselt ette ei võetud, takistamaks seda või aitamaks Tsehhoslovakkiat. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid USA, Kanada, Paraguai, Taani ja Inglismaa ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekut. Seal mõistis Tsehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka. Nende sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn Breznevi doktriini: NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega
kogu sotsialismileeri prestiizi veelgi. Ärevaks signaaliks kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: ,, Tänu sotsialismile on Tsehhoslovakkia progressirongist maha jäänud!". Rahvusvaheline üldsus mõistis sellise NSVL poolse sekkumise hukka ning paljudes kommunistlikes maades tekist vastuseis NSVL-ile ja selle poliitikale. Samas midagi otseselt ette ei võetud, takistamaks seda või aitamaks Tsehhoslovakkiat. Ööl, mil väed riiki sisse viidi, nõudsid USA, Kanada, Paraguai, Taani ja Inglismaa ÜRO Julgeolekunõukogu koosolekut. Seal mõistis Tsehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka. Nende sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn Breznevi doktriini: NSV Liit deklareeris, et juhul kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele
tugev, et võis alustada oma maailmavallutamisplaanidega. Esimene ohver oli Austria. Veebruaris esitas Hitler Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ning nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa. Austria ei suutnud agressorile vastu seista ja alistus. Pealegi meeldisid paljudele austerlastele natsid. Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja liideti Austria Saksamaaga - ansluss (liitmine). Lääne suurriigid ei söendanud protestida. Hitler valmistus Tsehhoslovakkiat ründama. Tsehhoslovakkial oli aga kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga - oht, et kogu Euroopa paiskub sõtta. Ettekääne ründamiseks Hitleril: tsehhid kiusavad Sudeedimaal elavaid sakslasi taga. 1939 septembris nõudis Hitler Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ähvardades sõjaga keeldumise korral. Tsehhoslovakkia kuulutas välja mobilisatsiooni. 29. septembril 1938. a sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Müncheni kokkuleppe - Tsehhoslovakkia loovutab Sudeedimaa,
kadumise pärast protesteerida · Järgimiseks ohvriks valib Saksamaa Tsehoslovakkia, kellel oli kaitseleping Prantsusmaaga. September 1938 nõuab Hitler Sudeedimaa loovutamist, ähvardades vastasel korral sõjaga ( ettekäändeks sakslaste tagakiusamine). Tsehhoslovakkia lükkab nõudmised tagasi, alustab mobilisatsiooni. · 29. September 1938 sõlmitakse Münchenis kokkulepe (Sb peaminister Chamberlaine`i eestvedamisel), millega Tsehhoslovakkiat sunnitakse loobuma Sudeedimaast, kuid ülejäänud osa riigist jääb puutumata (alla kirjutasid: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Saksamaa) · 23.märts 1939 esitab Hitler Leedule ultimaatumi ja viib väed Klaipedasse · 14. Märts 1939 kuulutab Slovakkia end Hitleri õhutusel iseseisvaks ja järgmisel päeval hõivavad Saksa-ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia · Hitler sihib järgmisena Poolat (Danzigit)
saksamaa oli valmis oma tahet maailmale jõuga peale suruma lääne riigid tegid saksamaale järeleandmisi sest taheti säilitada rahu nõukogudeliitu kardeti rohkem kui saksamaad loodeti et saksamaa peatab kommunismi leviku saksamaa tegevus 1. kehtestati üldine sõjaväe kohustus ja hakati looma armeed hõivas reinimaa kus poleks tohtinud sõjaväge olla saksamaaga ühendati austria 4) 1938 toimus münchenis saksamaa, itaalia suurbritannia prantsusmaa juhtide kohtumina tsehhoslovakkiat saksamaale loovutama sudeedimaad 5) 1939 saksa väed vallutasid tsehhoslovakkia 6)1939 saksamaa võttis leedult klaipeda piirkonna itaalia 1935 itaalia vallutas etioopia mis oli rahvasteliidu liige keegi ei tulnud appi 1939 itaalia vallutas albaania hispaania 1936-1939 vabariiklased kaotasid vabariiklasi toetas nl ja maailma avalik arvamus üle maailma läksid vasakpoolsete vaadetega inimesed vabatahtlikult hispaaniasse sõdima lääneriigid hoidsid eemale
Suurbritannia ega Prantsusmaa ei teinud midagi ning kokkulepe osutus Tsehhoslovakkia reetmiseks, sellal kui Hitler esines "rahu kaitsjana" ning saavutas Saksamaa eesmärgid sõjalise jõuta. Sama aasta kevadel nõudis Saksamaa aga Poolalt Gdanski ning Leedult Klaipeda loovutamist, mis olid mõlemad enamjaolt saksakeelse asutustusega. Euroopat ootas ees uus sõda. Saksamaa - oht Poolale · Pärast Tsehhoslovakkiat mõisteti, et järeleandmised ei rahusta Saksamaad ning sellest poliitikast loobuti; Poolale lubati osutada igakülgset abi Saksamaa rünnaku korral. Sakslased üritasid aga Poolalt saada mitte ainult Gdaski, vaid ka neid piirkondi, kus elasid sakslased. Olukorra muutis keeruliseks ka Nõukogude Liidu surve Poolale. Jossif Stakin lubas Poolale kaitset, nõudes vastutasuks luba viia Punaarmee Poola aladele. Poolakad ei tahtnud aga kummalegi
2) Tsehhoslovakkia kriis - 1938 kevad kuni suvi. Hitler kasutas ettekäändena 3 miljoni sudeedisakslase nn "õigusetut" olukorda. Kriis kulmineerus septembris ja Tsehhoslovakkia valmistus sõjaks. 3) Müncheni konverents (29.09.1938) - osalesid nelja riigi poliitilised liidrid Chamberlaini initsiatiivil: Saksamaa (Hitler), Itaalia (Mussolini), Suurbritannia (Chamberlain), Prantsusmaa (Daladier). See oli lääneriikide lepitus- või rahustamispoliitika, häbiväärne kulminatsioon: Tsehhoslovakkiat kohustati loovutama Sudeedimaa oktoobri algul. 4) Tsehhoslovakkia riigi hävitamine (15.03.1939) - Tsehhoslovakkia okupeeriti saksa vägede poolt ja riik hävitati, jagades kaheks osaks: *Tsehhimaa annekteeriti (vägivaldne liitmine) Suur-Saksamaa koosseisu. *Slovakkiast sai Saksamaa sõltlasriik (2. Maailmasõjas Saksamaa liitlane). 5) Territoriaalsed nõudmised Poolale (22.03.1939): * vaba pääs läbi Poola koridori ühenduse pidamiseks Ida-Preisimaaga. * Gdanski piirkonna loovutamine.
etteotsa. · Austria alistus. · Märtsis marssisid Saksa väed Austriasse ja teatati Austria ühedamisest Saksamaaga ansluss. · Korraldati rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. · Lääne riigid ei protesteerinud, ainsana oli vastu annekteerimisele Mehhiko. Saksamaa plaanid Tsehhoslovakkia suhtes · Ärevust tekitas Saksamaa ja Austria liitmine ka demokraatlikele riikidele. Aga vastu astumiseks poldud valmis. · Plaanis rünnata Tsehhoslovakkiat, kel oli kaitseleping Prantsusmaaga. Seega oleks rünnaku korral sõtta astunud kogu Euroopa. · Rünnaku ettekäändeks: tsehhid olevat Sudeedimaal elavaid sakslasi taga kiusanud. · Sept. 1938 nõudis Hitler Sudeedimaa loovutamist, keeldumise korral ähvardas sõjaga. · Tsehhoslovakkia lükkas tagasi ja kuulutas välja mobilisatsiooni. · Euroopa seisis sõja lävel. Müncheni konverents · Lääneriigid lootsid Hitleriga kokku leppida.
Hiljem liitus sellega veel teisigi riike. Müncheni kokkulepe Septembris 1938 a. hakkas Hitler endale nõudma Tshhoslovakkiale kuuluvat Sudeedimaad. Ettekäändeks kasutati seal elavate sakslaste väidetavat tagakiusamist. Lääs lootis endiselt Hitleriga kokku leppida. Kutsuti kokku konverents Münchenis, kus osalesid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa. Tsehhoslovakkia esindajaid ei kutsutud. Seal sõlmiti kokkulepe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigi puutumatuse. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939a. Olid kõik trumbid Stalini kätte kogunenud. NSVL-il oli maailma suurim armee. Liidust Staliniga olid huvitatud nii lääneriigid kui ka Saksamaa. Stalin pidas kogu suve läbirääkimisi Suurbritannia ja Prantsusmaaga, luues samas salajasi kontakte Hitleriga. 23.augustil 1939a. Sõlmiti maailma üllatuseks Moskvas NSVL-Saksamaa mittekallaletungi- ja kaubandusleping, mis on
tegelikult ei olnud sudeedi sakslased Hitlerist vaimustatud neil oli omavalitsus, minister valitsuses, oma partei. Varsti hakkasid sudeedisakslased ise ka nõudma, et nad saaks Saksamaa osaks. Suurbritannia kartis, et alata võib sõda nad sekkusid 1938 diplomaatiliselt. Peaminister Chamberlain lendas kohale ja hakkas Hitleriga läbi rääkima 29. septembril toimus Müncheni konverents. Seal kohtusid Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa ja Itaalia. Tsehhoslovakkiat, ked asi puudutas, sinna ei kutsutud. Otsustati, et rahu säilitamiseks peab Tsehhoslovakkia juba oktoobris loovutama sudeedisakslastega asustatud alad, kuid kuna oli piiriala, olid seal kõik kindlustused Saksamaa vastu. Inglise ja Saksa deklareerisid, et nemad enam kunagi sõdima ei hakka. Mõnikord kutsutakse konverentsi ,,Müncheni sobinguks", sest seal ei olnud neid, keda konverents puudutas.
Tsehhoslovakkias elasid nad lääneosas, Sudeedimaal, sealt nimetus sudeedisakslased. 1938a kevadel-suvel sudeedisakslased hakkasid nõudma autonoomiat ning seda, et nad saaksid ühineda Saksamaaga. Inglismaa ja Prantsusmaa ei olnud selleks ajaks veel moderniseerinud oma sõjaväge. Nende poliitikutel puudus soov end sõjas kaasata. 29 sept 1938 toimus Müncheni konverents. Seal osales Saksamaa(Hitler), Itaalia(Mussolini), Inglismaa, Prantsusmaa. Seal arutati Sudeedimaa küsimust. Tsehhoslovakkiat sinna ei kaasatud. Konverentsi tulemusena otsustati, et Tsehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale Sudeedimaa. Seda sündmust on nim ka Müncheni sobinguks. Müncheni sobingust oli erinevaid arvamusi. Nt Inglismaa peaminister arvas, et see tõi rahu. Uus Ing peaminister arvas, et neil oli valida sõja ja häbi vahelt ning Ing valis häbi. Kõik Tsehhoslov läänepoolsed piirikindlustused läksid üle Sm. Sudeedimaa oli Tsehhoslov oluline tootmispiirkond, kuna 50% tootmisest toimus seal
loovutamist, ähvardades keeldumise korral sõjaga. Tsehhoslovakkia lükkas sakslaste nõudmised tagasi ning kuulutas välja mobilisatsiooni. Lääneriigid lootsid aga endiselt Hitleriga kokku leppida. Eriti aktiivselt tegutses selles suunas Briti peaminister Chamberlain. 29. septembril 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ning Saksamaa Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatuse. 2. Sotsalismi maalimasüsteemi lagunemine Uus poliitika pidi andma suurema vabaduse Kesk-ja Ida-Euroopale.Moskva asus mõjutama kohalikke kommunistlikke parteisid,et need asendaksid vanameelsed parteijuhid noorema põlvkonnaga Gorbatsov mõistis hukka Praha kevade lämmatamise 1968.a ja loobus 1987
annaabi.ee 
