Gorbatsovi initsiatiivil alustati NSVL ja sealse sotsialismi moderniseerimise katseid. See tähendas arengu kiirendamist, majandusreforme, demokratiseerimist, avalikustamist jne. Ideaalseks näiteks kiirustamisel ja kehvade tagajärgedega silmitsi seismisel viinamarja aedade hävitamine Moldovas, mille tagajärjel pikka aega töötanud viinamarja kasvatajad tegid endale enesetapu. Sisuliselt sõdis NSVL oma rahvaga. Ungaris, Poolas ja Tsehhoslovakkias olid ülestõusud kommunismi vastu. Ungaris lahvatas rahvaülestõus aastal 1956. Kremli juhtkond otsustas too riigi sõjaliselt okupeerida. Poolas toimus juunis aastal 1956 Poznani tööliste demonstratsioon, kus nõuti leiba, Nõukogude vägede väljaviimist nind vabasi valimisi. Ülestõus suruti aga maha. Tsehhoslovakkias(1968) oli demokratiseerimisprotsess, mida nim Praha kevadeks, kuid see suruti tankidega maha ja riigi etteotsa pandi Moskvale kuulekad tegelased.
a c. 1990.a d. 1980.a 3) KUI PALJU MÄNGIJAID ON VEEPALLIS ÜHES MEESKONNAS KORRAGA BASSEINIS? a. 10 b. 15 c. 13 d. 7 Pilleriin Tamm spordiviktoriin 4) MIS RAHVUSEST ON TENNINIST ROGER FEDERER? a. Sakslane b. Venelane c. Sveitslane d. Rootslane 5) KUS TOIMUSID AASTAL 1949 ESIMESED MEESTE VÕRKPALLI MEISTRIVÕISTLUSED? a. Austraalias b. Sveitslane c. Lätis d. Tsehhoslovakkias 6) KUI MITU TÕKET PEAB JOOKSJA ÜLETAMA 110 MEETRI TÕKKEJOOKSUS? a. 20 b. 5 c. 13 d. 10 7) KUI LAI ON SISEVÕRKPALLIVÄLJAK? a. 7m b. 8m c. 9m d. 5m 8) KUI PIKK ON TÕKKEJOOKSU DISTANTS NAISTE SEITSMEVÕISTLUSES? a. 100m b. 200m c. 150m d. 400m 9) MIS AASTAL TOIMUSID ESIMESED JALGPALLI EUROOPA MEISTRIVÕISTLUSED? a. 1950.a b. 1960.a c. 1970.a
1955-60 Talinna muusikakooli õppima. Saab 1930 juhuslikult meeskoori juhiks. õppima. Saab 1930 juhuslikult meeskoori juhiks. Töötas Tallinna meestelaulu seltsis. Kolm korda õppejõud. Alates 69a vabakutseline. Põhiline looming Töötas Tallinna meestelaulu seltsis. Kolm korda Töötas Tallinna meestelaulu seltsis. Kolm korda Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema kooriteosed. Sageli orkestrilise koorikäsitlusega, sümf. Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema Tsehhoslovakkias õppereisil. Sealt pärineb tema meeskoori kõlaideaal. 1938a 11. laulupeol 2 tema muusikale omase vormiarendusega. Imiteerib folkloori meeskoori kõlaideaal. 1938a 11
Ajalugu 22. Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevatest Euroopa riikidest järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel nind sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias,Bulgaarias,Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati võimu Ida-Saksamaale. ( Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea) Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid, 1950. a võti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Vastuoluline sõprusühendus 1948. aastal tekkis konflikt Jugoslaaviaga. Jugoslaavia liidri Josep Broz Tito isepäine käitumine, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias.
kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all. Algul nimetati NSVL kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950.aastatel võeti kasutusele sotsialismimaad. Vastuoluline ,,sõprusühendus" Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud Moskvale kuulekad käsutäitjad. 1948.
MAAILM 20. SAJANDI LÕPUL JA 21. SAJANDI ALGUL LOOTUSED JA TEGLIKKUS Idabloki kokku varisemine 1990. aastatel tõi kaasa olulisi muutusi Euroopas. Lagunes Nõukogude Liit, mis tagas paljude riikide iseseisvumise või taasiseseisvumise. 1989. sai Poolas peaministriks mittekommunist, langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, Ungaris, Bulgaarias nign Rumeenias võimuvahetus. Aasta hiljem ühinesid Ida- ja Lääne-Saksamaa, moodustades ühtse Saksamaa. Lagunes Jugoslaavia ning tekkisid eraldi riigid Sloveenia, Horvaatia, Bosnia-Hertsogovina ja Makedoonia. 1992. aastal toimus Tsehhoslovakkias sametlahutus, mille tagajärjel tekkisid uued riigid Tsehhi ja Slovakkia. See kõik äratas lootust, et on võimalik luua uus maailmakord, kus inimesed ei pea
· 2. sõda kestis 1954-1973. Eisenhoweri doominoteooria. Kuni 1961. toetas Usa sõdurite väljaõppe ja relvastusega. 1961-1973 otsene sõjategevus USA poolt, kasutas mürkgaasi ja lauspommitamist, ka naaberriikides. Põhja-Vietnamis partisanisõda ja maamiinid. · 1973 toob president Nixon väed välja, kuid sõda jätkub. Pariisi rahuleping. · 1796 Vietnami Sotsialistlik Vabariik. · Vietnami sündroom. Praha kevad · 1968 Tsehhoslovakkias · Tsehhoslovakkia juht Alexander Dubcek tahtis rajada inimnäolist sotsialismi sotsialismi alustaladele sooviti lisada turumajanduse elemendid, kaotada tsensuur, ideoloogiline järelvalve. Ei soovitud sõltuda NSVL'ist. · Otsene oht NSVL'ile, kus kardeti, et lõpptulemusena öeldakse lahti sotsialismi, ning samuti tehakse ka teistes satelliitriikides. Ei saadud lubada, et NSVL võimualal asub riik, kus võidi vabalt mõelda.
Jugoslaavia, Albaania, Ungari), hiljem laiendas oma mõju SDVle, Hiinale, Mongooliale, Põhja-Vietnamile, Põhja-Koreale ning Kuubale. Esialgu kutsuti Moskva kontrollitavaid riike rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. 1948. aastal konflikt Jugoslaaviaga, kes võttis Marshalli plaani raames abi vastu ja ei kooskõlastanud välispoliitikat Moskvaga. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotisalistlikku riiki. Moskava surus liikumised maha ka SDVs, Poolas, Ungaris ja Tsehhoslovakkias. 1960. aastatel terav vastasseis ka NLi ja Hiina vahel, see kasvas isegi relvastatud piirikonfliktiks. Need riigid, kes jäid Moskvale kuulekaks hakkas Moskva nimetama sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL, Vietnam, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Kuuba ja Mongoolia). Moskva laiendas oma mõju ka Aasias ja Aafrikas, kus tekkisid nn sotsialstliku orientatsiooniga riigid, keda NL toetas rahaliselt ja majanduslikult. NLi võimuga ühtlustati riikide poliitiline elu NLi eeskujul
Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas viisid läbirääkimised opositsioonilise ametiühingukoondisega Solidaarsus 1989. aasta suvel selleni, et peaministriks sai mittekommunist. 1990. aastal astus presidendiametist tagasi kindral Jaruzelski ning uueks presidendiks valiti suure häälteenamusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989. aasta sügisel kõrvaldati rahvaliikumise survel võimult ka Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda protsessi nimetama sametrevolutsiooniks, sest kommunistlik partei taandus vägivalda kasutamata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks, kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Teistmoodi arenesid aga sündmused Rumeenias, kus valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli pikkade aastatega kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989. aastal nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistelt liitlasriikidelt
4. Mis oli Solidaarsus ja kuidas tuli võimule? Solidaarsus oli Poola ametiühing, mis sai tuntuks oma Nõukogude Liidu vastase tegevuse poolest. Solidaarsuse teke oli NSV Liidu juhtkonnale tõsine oht: see andis märku NSV Liidu nõrgenemisest. NSV Liidu suutmatus kontrollida olukorda Poolas oli märguandeks vastupanuliikumisele kogu kommunistlikus süsteemis. 5. Milles seisnes sametrevolutsioon? Sametrevolutsioon - Tsehhoslovakkias toimunud meeleavaldused ja hoiatusstreigid, mille tulemusega oli valitsus kohustatud alustama läbirääkimisi opositsioonijõududega ning mille tulemusena toimus Tsehhoslovakkias veretu võimuvahetus. 6. Milliste sündmuste tulemusena ühinesid kaks Saksamaad? Berliini müüri langemise tulemusena. 7. Millisteks riikideks lagunes NSV Liit? NSVL lagunemise tulemusel tekkisid Eesti, Läti, Leedu, Armeenia, Aserbaidzaan,
opositsioonirühmituse Uus Foorum legaliseerimist; 9. nov Berliini müüri langemine; Tsehhoslovakkias uus president: 1990 Majandusblokaad Leedu vastu; Poolas presidendiks Lech Walesa; Bulgaarias tulid võimule nooremad Vene Föderatsiooni presidendiks Boris Ungaris saavutasid võidu opositsioonijõud kommunistid, kuulutasid Jeltsin demokratiseerimise programmi; 1991 VLO laiali saatmine, RESK + erak. seisukord
Suurimateks kaotajateks Euroopa rindel olid Saksamaa ja Itaalia. Teistel rinnetel Jaapan. Kui kaotajate leeri purustasid võitjad jõuga, siis nende endi ühtsust hävitasid eelkõige poliitilised lahkarvamused. NSVL oleks heameelega näinud enamust maailmas kommunistliku ideoloogiat kummardamas, samas aga lääneriigid toetasid iga riigi iseseisvust ja demokraatiat. Peagi toimusid NSVL abiga Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias kommunistlikud riigipöörded. 1948 aastal hakkas NSVL piirama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. Seal hulgas sulges punaarmee kõik teed mis ühendasid ida ja lääne Berliini. Lääneriigid vastasid sellele õhusillaga, st toitu ja muid tarbekaupu trantsporditi lennukitega. Nähes, et Berliini blokaad pole nii effektiivne kui loodeti lõpetati see. Siiski suutis see NSVL ja lääneriikide suhted nii ära rikkuda, et see viis 1949 aasta mais Saksamaa lõhenemiseni.
Teet Järvi on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Laine Leichteri ja Tallinna Riikliku Konservatooriumi (1981) Peeter Paemurru õpilasena. Tsellist on täiendanud end Moskvas Natalia Sahhovskaja, Mihhail Homitseri ja Ivan Monighetti juures. 1974. aastal võitis Teet Järvi esikoha rahvusvahelisel noorte tsellistide konkursil Tsehhoslovakkias, ta on võitnud ka vabariikliku (1981) ja Balti vabariikide vahelise (1976) konkursi. Aastail 19821990 töötas Teet Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina. Ta on korduvalt esinenud solistina orkestrite ees, mänginud Tallinna Keelpillikvarteti ja Baltic Trio koosseisus paljudes Euroopa maades ja Ameerikas ning andnud soolokontserte endise NLiidu linnades ja välismaal. Alates 1993. aastast töötab Teet Järvi Soomes: mängib Lahti
Sotsialismimudelit pidi jäägitult järgima ja tunnustama. Punaarmee olles 1945.a. vabastanud Ida-Euroopa riigid natsismist, surus enda all olevatele riikidele peale kommunistlikku valitsemiskorda. Kõigepealt võeti kommunistliku partei kontrolli alla jõustruktuurid (politsei ja kaitseministeerium), järk-järgult elimineeriti demokraatlikud vastasparteid ja nii kehtestati ainupartei võim e. sotsialistlik valitsemiskord Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Bulgaarias, Albaanias, Jugoslaavias. Sellega on sotsialism muutunud süsteemiks, on tekkindus ida-blokk ehk sotsialismileer Euroopas. 1960ndate keskpaiku alustas Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubcek liberaliseerimisprotsessi nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri,samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist. 1968. nn Praha kevade
Leevika Vilja KK10PE Põhiosa tegevusest toimub Riias, taustaks on 1968. aasta 1968. aasta augusti Nõukogude Liidus Riia linnas tavalises korteris oli 21aastane eesti tüdruk kes ootas oma armsamat samal ajal toimub liitriigi väes okupeerimine Tsehhoslovakkias. Samalajal kui tütarlaps ootab enda kallimat Riias ajab tema kallim tutvuste kaudu Moskvas asju, et ta ei peaks ,minema sõjaväeteenistusse. Põhjus oli selles miks tema kallim ei tahtnud minna sõjaväeteenistusse kuna ta oli kunstnik ja sõjaväeteenistus lihtsalt ei mahuks tema ellu ega tuleks kunstitegemisele kasuks. Tüdruk istus mudkui selles riia korteris , kuulamata raadiot ja vaatamata televiisorit.
1946.aastal esines Winston Churchill USA linnas Fultonis kõnega, milles kutsus üles võitlema kommunismi ohu vastu. Seal kasutas ta esimest korda mõistet ,,raudne eesriie", rääkides Nõukogude Liidu katsetest eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. NSV Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias NSV Liit toetas kommuniste. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et riigi välispoliitika juhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise kui ka välissurve vastu, seda hakati nimetama Trumani doktriiniks.
tal 1988. aasta suveolümpiamängudel osaleda. Tema esimene töö millega ta raha teenis oli korvi punumine. Ta tunneb suurt huvi pürotehnika vastu, seda on ta ära kasutatud nii Rammsteini kontsertidel kui ka videodes. · Richard Z. Kruspe-Bernstein on kitarrimängija. Ta on sündinud 24. juunil 1967. a. Wittenbergis (Saksamaa) ja ta õppis kokaks. Muusika vastu hakkas ta huvi tundma 16 aastaselt kui ta käis reisil Tsehhoslovakkias kust ta ostis omale kitarri. · Paul Heiko Landers on kitarrimängija. Ta on sündinud 9 detsembril 1964 aastal Berliinis. · Oliver Riedel on basskitarrist. Ta on sündinud 11 aprill 1971. aastal Shwerinis. · Christoph Doom Schneider on trummar. Ta on sündinud 11 mail 1966. aastal Berliinis. Tema isa oli muusik. Ta oli 7-lapselisest perest. Muusika vastu hakkas ta huvi tundma 14 aastaselt kui ta vend andis talle trummi, mille ta oli teinud alumiiniumpurkidest.
· 1898. aastal avastas Marie Curie ka tooriumi radioaktiivsuse. · I maailmasõja ajal töötas ta koos oma tütrega välja mobiilse, röntgenuuringute jaama. Õpetamine kõrgkoolis · 196. aastal sai temast esimene naine, kes Sorbonne'is õpetas. · 1914. aastal sai temast Pariisi Ülikooli Raadiumiinstituudi juhataja. · Ta pidas loenguid Brasiilias, Hispaanias, Belgias ja Tsehhoslovakkias. · Temast sai Pariisi Meditsiiniakadeemia esimene naisliige. Kiirituse mõju · Ta suri 1934 Prantsusmaal Sallanches'is leukeemiasse, mis peaaegu kindlasti tekkis kiirituse tagajärjel. · 1995.aastal maeti Marie Curie esimesmese naisena oma teenete eest ümber Pariisi Panteoni. · 1990. Aasta oli tema portree Poola 20 000-zlotisel rahatähel. Kasutatud kirjandus: · http://et
Kommunistlikud riigid Sotsialismileeri kujunemine Pärast II MS kehtestas NL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel aidati kommunistid võimule algul Ida-Euroopa riikides: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendati mõju Ida- Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu nimetati Moskva kontrolli all riike rahvademokraatliamaadeks. 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus ,,sotsialismimaad". Koos NL-iga moodustasid need riigid sotsialismileeri. 1960. aastatel hakati NL-ile kuulekaid riike kutsuma sotsialistlikuks sõprusühenduseks (NL,
Gorbatsov loobus NSV Liidu presidendi ametist. 26. detsembril teatas NSV Liidu Ülemnõukogu NSV Liidu laialisaatmisest. NSV Liidu õigusjärglaseks sai Vene Föderatsioon (Jeltsin võttis üle "tuumanupu"). Idabloki lagunemine Gorbatsov loobus Breznevi doktriinist ega sekkunud enam Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse. Igas riigis toimusid omad võitlused uuendusmeelsete ja tagurlaste vahel. Poolas sai 1989 kõige esimesena peaministriks mitte-kommunist. Saksa DVs, Tsehhoslovakkias, Bulgaarias ja Rumeenias kukutati kommunistid võimult ka 1989. Tsehhoslovakkias toimus nn. sametrevolutsioon, presidendiks sai Vaclav Havel (1989). 1992 jagunes Tsehhoslovakkia kaheks iseseisvaks riigiks: Tsehhiks ja Slovakkiaks. Saksa DV kauaaegne parteijuht kommunist Erich Honecker oli eriti vanameelne ja kangekaelne. Novembris 1989 rahvas lõhkus Berliini müüri. Saksa DV ja Saksa LV ühinesid 3. oktoobril 1990. Rumeenias oli kõige verisem kommunistliku reziimi lagunemine
Tallinna Ülikooli Balti Filmi- ja Meediakool Milos Forman Referaat Tallinn 2012 Sisukord Lapsepõlv 3 Haridus 3 Filmidest 3 ,,Lendas üle käopesa" 4 ,,Juuksed" 4 Järelsõna 5 Lapsepõlv Forman sündis 1932. aastal Tsehhoslovakkias Cáslavi linnas. Tema ema Anna Forman (sündinud Svábová) pidas suvehotelli, tema isa Rudolf Forman oli professor. Tema vanemad olid protestandid. Natsiokupatsiooni ajal mainis üks põrandaaluse antifasistliku liikumise liikmeid Gestapos ülekuulamisel Rudolf Formani kui põrandaaluses liikumises osalejat. Ta arreteeriti süüdistatuna keelatud raamatute levitamises ning suri 1944. aastal Buchenwaldis. Formani ema suri 1943. aastal Auschwitzis
USA ja Lääne-Euroopa maade)vahel, mis ähvardas kasvada tegelikuks sõjaks aastatel 1945- 1990. Külma sõja vormid/milles võis väljenduda külm sõda: *luuretegevus *võidurelvastumine *ideoloogiline võitlus ja propaganda *doktriinid *konkreetsetes konfliktides ja kriisides riikide vahel Sotsialismileer kujunes pärast II MS-i lõppu kui NSVL kehtestas oma mõjuvõimu Ida- Euroopa maades. Kommunistid tulid võimule: Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Jugoslaavias ja Albaanias. Veidi hiljem langes Moskva kontrolli alla Saksa Dem Vabariik ehk Ida-Saksamaa, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. 1959-Kuuba Esialgu nim kõiki neid riiki rahvademokraatia maadeks ja alates 50-ndatest sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus riigid, kes olid Moskvale ustavad liitlased. Sinna võeti need riigid,kes kuulusid org-sse: VMN(vastastikune majandusabi nõukogus) ja VLO(Varssavi lepingu org).
H.Truman -USA president R.Nixon -USA president 70 R.Reagan -USA president 80 W.Brandt -SLV kantsler 60-70 J.K.Paasikivi -Soome president 50 Aastaarvud http://www.abiks.pri.ee 1950-53 -Korea sõda 1951 -San Francisco lepinguga sõlmitakse Jaapaniga rahu 1979 -NSVL tungib Afganistaani 1962 -Kariibi kriis 1968 -Rahutused Tsehhoslovakkias, mille surub maha NSVL 1949 -NATO rajamine, SLV-SDV Saksa lagunemine 1947 -Berliini blokaadi algus 1974 -Nafta kriis Daatum Suessi kriis -1956 Nafta kriis -1974 Saksa taasühend. -1990 Saksa lõhenem. -1949 ÜRO rajamine -1945 Vietnami sõda -1960-73
ähvardused. Teise maailmasõja võitsid NSVL, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa, kaotajateks jäid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Maailmapoliitika määravaks jõuks said NSVL ja USA. Nende suhted halvenesid pärast Saksamaa ja Jaapani purustamist niivõrd, et varsti puhkes uus ülemaailmne sõda, mis kestis üle neljakümne aasta. Nõukogude Liidu toetusel haarasid kommunistid võimu Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias. NSV Liidu kontrolli alla sattusid ka Ida-Saksamaa alad ning Berliini idapoolne osa. 1948. aastal asus NSVL takistama lääneliitlaste juurdepääsu nende kontrolli all olevasse Läänae-Berliini. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, sellesse haarati ka Berliini läänesektorid. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist
USA-ga halvenesid-Kuubas sotsialistlik revolutsioon-Raketid Kuubal-1962 kontrolljoon merel, K nõudis likvideerimist-Moskva andis järele Vietnami sõda- 1954- NSV: Põhja-Vietnam, USA:Lõuna-Vietnam(ebademokraatlik) Ametlik sõda vietkongide vastu 1964.- Pikk, julm sõda, 1973-Pariisi rahuleping Vietnamiseerimine-1968-Nixoni korraldus- sõjapidamise ülekandmine lõunavietnamlastele(said lüüa)- Vietnami pooled ühendati-kommunism Praha kevad: 1968 liider-Alexander Dubcek- Tsehhoslovakkias toimunud sündmused- D. Nn inimnäolise sotsialismi rajamine-sotsialism jäi, aga muudeti-Kaotati tsensuur, ideoloogiline järelvalve.NSV otsus- Lõpetada vabavolilisus- Arvati et tahetakse lahtiöelda sotsialismist, NSV võimust-Sõjavägi.- Tankid Breznevi doktriin-1968- Breznevi avaldus, et NSV L on õigus,kohus kaitsta Sotsialismi kõikjal Perestroika: 1985 NLKP liider Gorbatsov-peamine ül-majandusarengu kiirenemine-sots.ühiskonna
mängijatega, siis määratakse ka karistusi liiga ohtliku mängu eest. · Käsipalliväljak on 40 m pikkune ja 20 m laiune. Väljaku kummaski otsas on värav, mille kõrgus on 2 m ja laius 3 m. Käsipalli ajalugu Käsipalli leiutajaks peetakse taanlast Holger Nielsenit, kes Ordrupi reaalkooli õpetajana mängis 1898. aastal õpilastega mängu, mida nimetas käsipalliks, kuid Juba kuus aastat enne sedamängiti Tsehhoslovakkias kooliinspektor Josef Klenkeri koostatud sportmängu, mis sarnanes käsipalliga. Aastal 1928 loodi Rahvusvaheline Käsipalliföderatsioon (International Amateur Handball Federation, IAHF). Aastal 1946 nimetati ta ümber International Handball Federation-iks (IHF). Praegu on alaliidul 150 liikmesriiki. 1938. aastal peeti meeste esimesed MM-võistlused käsipallis. Naiste esimesed käsipalli MM-võistlused korealdati 1949 aastal. Aastast 1961 pole MM-võistluste kavas enam suurt käsipalli
Noori kutsuti parteisse ,et jõuda välja juhtivatele kohtadele ja et võim enda kätte võtta. Selle omalaadse komsomoliorganisatsiooni kõrgajaks olid aastad 1967-68, ning keskuseks Tartu Ülikool. 1964.aasta oktoobris kukutati võimult N. Hrustsov ja tema asemel tuli L.Breznev. See tähendas kruvide kinnikeeramise poliitika algust. ENSV-s jätkus sulaaeg kuni 1968. aastani, mil N tankid lõpetasid nn inimnäolise sotsialismi ehitamise Tsehhoslovakkias. Praha kevade lämmatamine tähendas tagasipööret tagurlusele ka ENSV-s. Administratiivsete vahenditega rahustati tollane vabameelsuse keskus Tartu: vahetati välja komsomolijuhtkond, saadeti laiali ülikooli juures tegutsev sotsialoogialabor( tegeles ühiskonnaprobleemidega) . Ühiskonnas süvenes ideoloogiline surutis ja karmistus tsensuur.
küsimuste lahendamises, kodanikuvabaduste ning kodanikuõiguste olemasolu. Enne esimese maailmasõja toimumist oli demokraatlikke riike vähem, kui peale sõda. Pärast demokraatlikke suurriikide võitmist kasvas nende maine. Uued riigid võtsid otsustada demokraatia kasuks. Esimestel maailmasõja aastail suurendati demokraatlikke õigusi. Parlamentaarne demokraatia kehtis aastal 1939 Norras, Rootsis, Soomes, Islandil, Suurbritannias, Iirimaal, Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Taanis ja Tsehhoslovakkias. See püsib siiamaani nendes riikides. Valijaskonda suurenes demokraatlikus ühiskonnas ligi 3 korda. Valimisõiguse said mehed alates 21. eluaastast. Naistele anti ka valimisõigus, kuid nemad said valida alates 30. eluaastast. Aastail 1920-1930 läksid paljud riigid demokraatialt üle diktatuurile. Asi oli selles, et tekkis pettumus, demokraatlike ideede mõjuvõim langes. Põhjusteks olid muutused
Viienda Vabariigi põhiseadus, vastavalt sellele muutus Prantsusmaal presidentaalseks vabariigiks. Maggy out! 1979. aastal Suurbritannias võimule tulnud konservatiivide valitsus eesotsas Margaret Thatcheriga kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, tudengid ja ülikoolide õppejõud, kellele määratud toetusi sellega märgatavalt vähendati, korraldasid kärarikkaid meeleavaldusi loosungitega ,,Maggy out!". Praha kevad 1968. aastal Tsehhoslovakkias nimetatakse Dubcek'i poliitiliste reformide perioodi. Aprillis 1968. aastal Tsehhoslovakkias kuulutas uus juhtkond Dubcekiga eesotsas välja ulatuslike reformide kava, mis nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuritühistamist. See muidugi NL'le ei meeldinud. Kristlikud demokraadid Saksamaal. SVL valitsust juhtisid 1949- 69 aasta kristlikud
000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule Põhiseaduslik Assamblee - 1992 a. Eesti Vabariigi Põhiseaduslik Assamblee kiitis heaks põhiseaduse eelnõu, alustas tööd 13 september 1991 Eesti kongress - esindusorgan, mis valiti 1990. aasta veebruarisLaulev revolutsioon - 1987-1988 aastal toimunud sündmused, mille eesmärk oli taastada Eesti iseseisvusAugustimäss - rahva vastuseis riigipöörde suhtes 19. augustil 1991 Sametrevolutsioon - 1989 Tsehhoslovakkias toimunud veretu riigipööre Lennart Meri - Temast sai esimene demokraatlikult valitud Eesti president. Presidendina tegi ta väga palju ära Eesti tutvustamiseks ning aitas riigis stabiilset demokraatiat kehtestada. Alo Matiisen - Eesti helilooja, kelle isamaalised laulud liitsid eestlasi uuel ärkamisajal. V. Väljas - endine Eesti NSV ja Eesti Vabariigi poliitik ning Nõukogude Liidu diplomaat. Mis muutus endise idabloki maade majanduses ja poliitikas 1990. aastate algul?
Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike rahvademokraatiamaadeks, 1950. aastatel võeti kasutusele nimetus sotsialismimaad. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Paljudes idabloki riikides ei lepitud päriselt Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoline sotsialism". Kuid Moskva suutis kõik need vastupanukatsed Saksa Demokraatlikus Vabariigis (1953), Poolas (1956, 1980-1981), Ungaris (1956) ja Tsehhoslovakkias (1968) lämmatada. Ungari ja Tsehhoslovakkia puhul tähendas see otsest sõjalist sekkumist. 2. Poliitiline süsteem Sotsialistlikud riigid erinesid üksteisest oma varasema poliitilise ja majandusliku arengutaseme ja kultuuritausta poolest. Nõukogude ülemvõimu all aga ühtlustati nende riikide poliitiline elu Nõukogude Ludu eeskujul. Nõukogude mudelit hakati jõuliselt juurutama 1947.-1948. aastal.
· okupeerima oma valdusesse võtma · pakt - poliitiliselt eriti tähtis rahvusvaheline leping · protokoll rahvusvahelise kokkuleppe liik · repressioon - surve avaldamine, karistamine · agressor - kallaletungija, sissetungija, anastaja · ratifitseerima rahvusvahelist lepingut kinnitama · separaatrahu rahu, mille on vastasriigiga sõlminud üks liitlasriik teistest eraldi · sudeedisakslased Tsehhoslovakkias Sudeedimaal elanud sakslased Petain Prantsusmaa riigipea Chamberlain Briti konservatiivist poliitik ja peaminister Zukov Nõukogude riigitegelane ja väejuht, Nõukogude Liidu marssal Roosevelt USA president, sõlmis liidu Suubritanniaga Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindler major Ribbentrop Saksamaa poliitik, välisminister Mannerheim - Soome sõjaväelane, riigihoidja ja president Rommel Saksa sõjaväelane, kindlarfeldmarssal Müncheni sobing 1938 29
Olukord maailmas pärast 2. maailmasõda. Külma sõja algus. 1.Külma sõja puhkemine Lääneriikide ja NSVL suhted teravnesid kui sai selgeks, et NL püüab muuta Ida-Euroopa riike endast sõltuvaks. Poolas, Rumeenias, Ungaris, bulgaarias, Tsehhoslovakkias tulid NSVL kaasabil võimule komunistlikud valitsused. Pärast Ida-Euroopa oma mõjusfääri saamist soovis NL panna võimule ka kommuniste Kreekas ja saada alasid Türgilt. Kreekas algas kodusõda mille stsenaariumis oli ette nähtud, abipalve saatmine NL-le. Külm sõda-Ida ja lääne vaheline majanduslik poliitiline ja ideoloogiline vastasseis, mis väljendus vastastikuses luures, divensiooni aktides, propagandas, sõjaliste blokkide moodustamises, kriisides, võidurelvastumises jne.
enam ilmneva sisemise nõrkuse vahel. Välismaailma jaoks oli ta võimas sõjariik, mille edasised sammud olid edamasti ettearvamatud. Teiseks ajendas lääneriike idabloki maadega suhteid normaliseerima kommunismi prestiizi tõus. See sai võimalikuks mitte ainult sellepärast, et USA maine läks seoses Vietnami sõjaga alla, vaid ka sellepärast, et NSV Liit ja tema liitlased korraldasid võimsa jõudemonstratsiooni Tsehhoslovakkias 1968 aastal. USA ja NSV Liidu vahel sõlmiti mitu lepingut, mis pidid piirama tuumasõja puhkemise ohtu. 1970- ndate aastate teiseks pooleks suutis USA vabaneda Vietnami sõja painest ja taastada oma rahvusvaheline autoriteet. Nõukogude Liit hakkas aga oma reputatsiooni üha rohkem kaotama, jõudes suurimasse mõõnaseisu 1980-ndate alul. Maailma poliitiline kliima muutus 1970-ndate aastate alul märgatavalt leebemaks. Üliriikide kõige suurem hirm oli tuumasõda
1990.a. JUGOSLAAVIA Lagunes Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, 1991. Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. 1992.a. Jugoslaavia koosseisu jäid vaid Serbia ja Montenegro. a) Rahvamasside osa sündmustes oli kõige aktiivsem Poolas ( ja Saksa DVs). b) Muudatused ei toimunud rahumeelselt Rumeenias. c) Terviklik riik lagunes Jugoslaavias ja Tsehhoslovakkias. 7. Berliini müür ehitati peale Berliini kriisi 1961. aastal. See sümboliseeris jagatud Euroopat ja külma sõda. Berliini müür püsis 28 aastat 1961. kuni 1989. a. Saksamaal püsis kommunism 1994. aastani. 8. Sotsialistlike riikide ühised probleemid pärast kokkuvarisemist : Majanduses : 1. Likvideerida käsumajandus. 2. Üleminek turumajandusele ( majanduse liberaliseerimine ja privatiseerimine ). Poliitilises elus : 1. Demokraatliku valitsemissüsteemi loomine. 2
Apelsin oli bänd, kes avas 70ndatel Venemaa ukse paljudele teistele Eesti artistidele. Tähtis koht on nende heliloomingus olnud alati ka naljal nii muusikas kui tekstis. Ansambli muusikaline moto igaühele midagi (ehk polkast rokini) saavutused Üldse on ansamblil ilmunud 4 LP-d ja 2 CD-d. viimasele neist - Apelsini boogie on põhiliselt koondatud Tõnu Aare loomingu paremik. Apelsin veereb nüüd juba 38-ndat aastat. Esimene välistuur oli Soomes, millele aga eelnesid kontserdid Tsehhoslovakkias. Soomes mängitakse tänaseni Apelsini laule. Aegade jooksul on ansambel esinenud rohkem kui kuuendikul planeedist. Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase laule http://www.youtube.com/watch?v=JtiDYPxuurc http://www.youtube.com/watch?v=p_dR8t9z2js http://www.youtube.com/watch?v=MXZF4ab7pHI tänapäeval
Maailm 20.sajandi lõpul ja 21.sajandi algul lootused ja hirmud Euroopas hakkasid toimuma olulised muutused 1990. aastate algul, kui varises kokku idablokk. Nõukogude Liidu lagunemine tõi kaasa endaga mitmete riikide iseseisvuse, mõne riigi puhul ka taasiseseisvuse. 1989. aastal langes Berliini müür, Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon, mitmes riigis toimus võimuvahetus, näiteks Ungaris ja Bulgaarias ning Poolas sai peaministriks mittekommunist. Aasta hiljem moodustati ühtne Saksamaa, Ida-ja Lääne-Saksamaa liitmisega. Jugoslaavia lagunes täielikult ja eraldi tekkisid riigid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia ja Bosnia-Hertsogovina. Tsehhi ja Slovakkia eraldati 1992. aastal sametlahutusega Nende sündmuste järel muutus inimeste suhtumine maailma positiivsemaks. Loodeti, et on
maanteel kirjanduslikuks salongiks. Kuulus aastatel 19171919 kirjandusühingusse "Siuru", olles selle esimees, võttis osa ka rühmituse "Tarapita" tegevusest (19211922), oli Eesti Kirjanikkude Liidu asutajaliige (1922), oli mitmete Eesti ja välismaiste (kirjandus)organisatsioonide auliige. Artur Adsoni abikaasa. Elas kutselise kirjanikuna aastatel 19241925 Tartus, edaspidi Tallinnas. Reisis Saksamaal, Prantsusmaal, Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Austrias, Itaalias, Hollandis jm. Põgenes koos A. Adsoniga 1944. aasta septembris Rootsi, elas aastast 1945 Stockholmis ja töötas arhiivitöölisena Drottningholmi teatrimuuseumis aastani 1957. Suri Stockholmis, maetud sealsele Metsakalmistule. Under alustas luuletamist saksa keeles, esimene eestikeelne luuletus ilmus pseudonüümiga Mutti 1904. aasta "Postimehes". "Siuru" kirjastusel jõudsid trükki kolm
lPika Hermanni torni heisatakse sinimustvalge lipp. märts- üle nõukogude liitu toimusid rahvasaadikute kongressi valimised 23.08- Balti kett, 600 km, 2 mlj inimest, kes nõudsid Baltikumile vabadust, Vilniusest Tallinnani. nov- anti välja Eesti isemajandusaluse seadus 1989 II pool Ida-Euroopas- põhjalikud muutused, Moskva kontrolli all olnud riikides kukutati sametrevolutsiooniga võimult senised reziimid ning hakati üle minema demokraatlusele. Enne sametrevolutsiooni tuli rahvas (Poolas, Tsehhoslovakkias, Ungaris) tänavale, meeleavaldused demokraatia toetuseks. 24.12- NSV Liidu Ülemnõukogu tunnistab MRP salaprotokollide olemasolu ja kuulutab need õigustühiseks. 1990 24.02- toimusid Eesti Kongressi valimised 18.03-Mitmekandidaadilised valimised Eesti NSV Ülemnõukogusse märts-Eesti Kongressi I istung kongressi tegevorganiks 78- liikmeline Eesti Komitee, mille esimeheks Tunne Kelam märts- EKP 20 kongress 30
Eestimaa kommunistlik partei EKP, rahvarinne RR, internatsid 15. Millistes idabloki riikides toimus võimuvahetus rahumeelselt, millistes mitte? Rahumeelsed Poola, Ungari. Mitte rahumeelselt Rumeenia ja Jugoslaavia 16. Nuimeta üks väline ja kaks sisemist põhjust, miks toimus idabloki lagunemine? Nõukogude liidu lagunemine, sotsialismi mudel oli ennast ammendanud, majandus kriis. 17. Mida nimetatakse sametrevolutsiooniks? Miks on pandud selline nimi? Tsehhoslovakkias kõrvaldasid vanameelsed liidrid, partei taandus vägivalda kasutamata ja seda nimetatakse sametrevolutsiooniks. 18. Millised poliitilised muutused on toimunud Ida-Euroopas pärast kommunistliku reziimi kokkuvarisemist? Nimeta kolm. Uue riigikorra ülesehitamine. Demokraatliku valimissüsteemi juurutamine. Püüd integreeruda euroopaga. 19. Millisest sündmusest sai alguse uus ärkamisaeg? Fosforiidisõda 20
kasvas kiiresti, ja see hakkas osalevad parlamendivalimistel üha edu. 1933, Hitler survet Saksa president, Paul von Hindenburg, võetakse teda ametisse kantsler, seisukohta, mis tal oli kiiresti võimalik kindlustada oma võimu. By 1935, Saksamaa oli ära tunda Versailles 'rahu ja kõik piirangud, mis kaasas on. Eelkõige Hitler teatas oma kavatsusest täielikult taastada Saksa sõjaväe. Aastal 1938, Saksamaa hakkas lisama territooriumil naaberriikidega, kaasa arvatud Austria ja enamik Tsehhoslovakkias. Kui Saksamaa ründas Poola september 1939, Suurbritannia ja Prantsusmaa joondatud Saksamaa vastu ja sõda alustas. Nagu Saksamaa, Jaapan oli tõsine Suure Depressiooni. Jaapan sõltus suuresti sõltub imporditud vahendeid ja hädasti on vaja rohkem maad laieneva elanikkonnast. Jaapani sõjaväelised liidrid, kes sel ajal oli tugev mõju tsiviilvalitsusele nägi territoriaalne laienemine on parim lahendus. Selle tulemusena, mis algab aastal 1931, Jaapani väed
nagu maareform ning sakslaste käsilaste ettevõtete natsionaliseerimine. Korraldati valimised, mille järel ühinesid sotsiaaldemokraadid kommunistidega. Kommunistid natsionaliseerisid kogu tööstuse kogu tööstuse ja kollektiviseerisid põllumajanduse. Likvideeriti ka opositsioon kommunistliku partei enda ridades ehk kõik need, kes ilmutasid iseseisvat mõtlemist ega soovinud Moskvale täielikult alluda. Kommunistid tõusid võimule Poolas, Tsehhoslovakkias, Rumeenias, Ungaris, Bulgaarias, Ida- Saksamaal 1. Tähtsad sündmused, mis toimusid Idablokis neil aastatel: 1948 NSV Liit oli allutanud kogu piirkonna kommunistlikule diktatuurile. 1953 Stalin suri reziim muutus leebemaks 1961 Idabloki esimene kriis: Berliini müüri ehitamine 2. Ungari ülestõusu (1956. aastal) ja Praha kevade (1968. aastal) sündmuste võrdlus Ungari ülestõus 1956 Praha kevad 1968
12. Rahvarinne- oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis. Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. 13. Balti kett- Balti riikide rahvarinnete organiseerimisel moodustati enam kui 600 kilomeetri pikkune inimkett nn Balti kett TallinnRiiaVilnius, milles osales ligikaudu 2 miljonit inimest. 14. Sametrevolutsioon- Tsehhoslovakkias oli 1987. aastast alates toimunud meeleavaldusi, kuid need aeti alati laiali. Berliini müüri langemise järel muutusid väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema. Valitsus alustas opositsioonijõududega läbirääkimisi ning peagi moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. 15. Referendum- ehk rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või
12. Rahvarinne- oli kodanikualgatusega sündinud poliitiline liikumine, perestroikaaja suurim massiliikumine Eestis. Rahvarinde esialgne eesmärk oli Eesti NSV kui liiduvabariigi suurem iseseisvus NSV Liidu koosseisus, IME ja selle rakendamine. 13. Balti kett- Balti riikide rahvarinnete organiseerimisel moodustati enam kui 600 kilomeetri pikkune inimkett nn Balti kett TallinnRiiaVilnius, milles osales ligikaudu 2 miljonit inimest. 14. Sametrevolutsioon- Tsehhoslovakkias oli 1987. aastast alates toimunud meeleavaldusi, kuid need aeti alati laiali. Berliini müüri langemise järel muutusid väljaastumised sedavõrd ulatuslikuks, et võim oli sunnitud järeleandmisi tegema. Valitsus alustas opositsioonijõududega läbirääkimisi ning peagi moodustati valitsus, mida kontrollis opositsioon. 15. Referendum- ehk rahvahääletus on üleüldine (üleriigiline) hääletus seadusandlikus või
Üle 50 isikunäituse Tallinnas, Tartus, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Raplas, Kohtla-Järvel, Vilniuses, Moskvas, Kiievis, Lvovis, Odessas, Kurskis, Harkovis, Simferoopolis, Bakuus, Soomes, Rootsis, USAs 11 ESINENUD VÄLISNÄITUSTEL Afganistanis, Austraalias, Austrias, Belgias, Egiptuses, Inglismaal, Iraagis, Itaalias, Jaapanis, Jugoslaavias, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Taanis, Tsehhoslovakkias, Ungaris, Ameerika Ühendriikides, Vietnamis, Norras, Süürias 12 LOOMING (1) Evald Okas ja naisakt eesti kunstis on lahutamatud. Kuigi Okas on väga mitmekülgne kunstnik viljakas ja tuntud raamatuillustraator, teinud üle 3000 eskliibrise; joonistaja ja maalija, kelle loomingus on hulgaliselt portreesid ja maastikke , teab kunstisõber teda ikkagi ennekõike kui lopsakate naisaktide maalijat.
Sõda muutus väga veriseks ja julmaks, tapeti nii lapsi, naisi kui ka vanureid. Maailm ja USA nõudsid sõja lõpetamist. Richard Nixon alustas sõja ,,vietnamiseerimist" ehk andis sõjapidamise üle kohalikele. 1973 sõlmiti Pariisi rahuleping, mille alusel pidi sõjategevus lõppema ja ameeriklased lahkuma. Kuid kodusõda kestis edasi. Lõunavietnamlased said lüüa ja kehtestati kommunistlik reziim. Pooled ühendati ja kommunistlik võim laienes Ida-Aasias täielikult. Tsehhoslovakkias oli suur rahulolematus riigipeadega, kes sunnitigi tagasi astuma. Partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubek'iga kuulutas välja inimnäolise sotsialismi rajamise. Ehk siis sotsialismi alustalad pidid paika jääma, kuid lisati mõned turumajanduse elemendid, kaotati tsensuur ja ideoloogiline järelvalve. Ülestõusu ei toimunud, Tsehhoslovakkia lahkumist Varssavi pakti maade hulgast ei deklameeritud, kõik sujus vägivallata. Seda kõike hakati nimetama Praha kevadeks
tunnustada Ungarit neutraalse riigina. Seepeale sekkusid NSVL väed ja vallutasid Budapesti. Nagy ja teised ungarlaste juhid arreteeriti, ametisse pandi kuulekas valitsus. Tulemused: Lääneriigid talle appi ei läinud. Järgnesid massirepressioonid, 200000 inimest põgenes kodumaalt. Võimud tegid küll ka mõningasi järeleandmisi. TSEHHOSLOVAKKIA KRIIS Tsehhoslovakkia kriis ehk Praha kevad oli liberaliseerimisperiood Tsehhoslovakkias. Aeg: jaanuar 1968 august 1986 Põhjused: Inimnäolise sotsialismi ülesehitamine (kultuuri-, ajakirjandus- ja isikuvabaduste kehtestamine). Jaanuaris 1968 Tsehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas oma esimese sekretäri Antonín Novotn. Aprillis 1968 uus partei juhtkond koos uue juhi Alexander Dubcek tulid välja ulatuslike reformide kavaga, mis aga ei meeldinud NSVL-le. Tulemused: Kõik valitsuse liikmed kaasaarvatud Dubcek vahistati. Valitsusse pandi
erinevalt valmis,see sõltus algul eelkõige nende juhtide uuendusmeelsusest. Enamik juhte olid vanameelsed ja ei kiirustanud reformidega. Moskva perestroikapoliitikaga läksid esimestena kaasa Poola ja Ungari. Poolas sai peaministriks mittekommunist. 1990. Sai tagasi kindral Jaruzelik ja presidendiks suure toetusega Solidaarsuse juht Lech Walesa. 1989.a sügisel kõrvaldati rahvaliiikumiste survel ka võimult Tsehhoslovakkia ja Bulgaaria vanameelsed liidrid. Tsehhoslovakkias on hakatud seda nim. Sametirevolutsiooniks, sest partei taandus vägivallata. Inimõiguste eest võitleja Vaclav Havel sai presidendiks kelle eestvedamisel hakati üles ehitama demokraatiat. Rumeenias valitses isepäine diktaator Nicolae Ceausescu. Ta oli kujundanud Rumeeniast sotsialismileeri kõige karmima reziimiga riigi. 1989.a nõudis Ceausescu Moskvalt ja teistel liitlasriikidelt sõjajõu kkasutamist, et lämmatada vabaduspüüdlused Poolas ja ka teistes riikides., 1989
tõi endaga kaasa suure ebastabiilsuste laine Nõukogude mõjusfääri kuuluvais Euroopa riikides. Paljud rahvad proovisid saavutada iseseisvust, kuid enamustel juhtudel suruti sellised katsed Nõukogude juhtkonna poolt vägivaldselt maha. Tänavalahingud toimusid mitmetes linnades (Ida- Berliinis, Poznanis, Budapestis), kuid vast kõige dramaatilisem olukord kujunes Ungaris, kus kokkupõrked vältasid paar kuud ning hukkus tuhandeid inimesi. 60ndate aastate lõpus toimus sarnane ülestõus ka Tsehhoslovakkias (nn Praha kevad) ning ka seal saadeti kohale sõjavägi, kes ülestõusjad kiiresti maha surusid ning sotsialismimeelse valitsuse võimule aitasid. 1950. - 1960. aastate kriisid ja sõjad maailmas võib peaaegu eranditult kirjutada kestva külma sõja arvele. Kuigi otsene vaenutegevus USA ja Nõukogude Liidu vahel oleks tõenäoliselt kaasa toonud kolmanda maailmasõja puhkemise, oli ka taoline propaganda- ning majandusanktsioonide-, mõjusfääridesõda küllatki ohvriterohke
annaabi.ee 
