· Sots.turumajandus = Riik loob tingimused majanduse jaoks, vaba turg, ,,Heaolu kõigile" seda viljeldi 50.-60.aastail > Riigi jõuline majandusareng, kõrge elatustase · 60.aastate teisel poolel majanduskasvu langus > 70.aastate naftakriis · 69-82 olid võimul Sotsiaaldemokradid > seejärel Kristlikud demokraadid · Hallsteini doktriin = SLV suhtleb ainult nende riikidega, kellel puuduvad suhted SDVga · Idapoliitika Sots.demid sõlmisid lepingud Poola, NSVL, Ida-Saksamaaga ja Tsehhoslovakkiaga = Sm tunnustas 1945 väljakujunenud piire · 1989 Berliini müüri lammutamine · 3.okt 1990 Sm taasühinemine
Austria ansluss (sks k, `liitmine') Hitler asus ellu viima oma maailmavallutuskava. 1938 alistus Austria Hitleri ultimaatumile vabastada vangistatud natsid ja nimetada nende juht valitsuse etteotsa. 13 märts 1938 liideti Austria Saksamaaga. Korraldati ka Saksamaa salapolitsei kontrolli all rahvahääletus, mis näitas austerlaste toetust ühinemisele. Müncheni sobing Austria liitmine tekitas ärevust demokraatlikes riikides. Hitler valmistus rünnakuks Tsehhoslovakkiaga, tuues ettekäändeks lääneosas (Sudeedimaa) elavate sakslaste olukorra tagakiusamine. Tsehhoslovakkial oli kehtiv kaitseleping Prantsusmaaga. Ts. ei olnud nõus Sudeedimaa loovutamisega ja kuulutas välja mobilisatsiooni. 29 september 1938 sõlmisid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa Münchenis kõikidele suurriikidele sobiliku kokkuleppe Ts. pidi loovutama Sudeedimaa, kuid tagati ülejäänud riigi puutumatus. Müncheni leping Tsehhoslovakkia häving
1933 Saksamaal saab võimule Hitler 1934 Hitler alustab riigi militariseerimist (sõjatööstuse väljaehitamist) 1936 Saksamaa hõivab Saarimaa (1. territoriaalne laienemine) 19. märts 1938 toimub Ansluß e. Saksamaa okupeerib Austria (ettekäändeks sealne suur sakslaste arvukus) 2. territoriaalne laienemine 28. september 1938 toimub Müncheni konverents, kus Itaalia, Saksamaa, Prantsusmaa ja Inglismaa arutasid Tsehhoslovakkia saatuse üle. Saksamaa nõudis Tsehhoslovakkiaga ühinemist, ettekäändeks 3 mln piiriäärset Sudeedi sakslast. Inglismaa ja Prantsusmaa annavad Saksamaale loa Tsehhoslovakkia okupeerimiseks. (sellepärast nimetatakse ,,Müncheni sobing") 15. märts 1939 Saksamaa okupeerib kogu Tsehhoslovakkia (3. laienemine) 23. august 1939 Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine. Koosneb kahest osast: AVALIK (sõlmitakse mittekallaletungi leping) ja SALAJANE (jagatakse mõjusfäärid;
Versailles´ rahulepingu nimest,mille võitjariigid Saksamaaga 28.juunil 1919 allkirjastasid. Versailles´ rahuleping jõustus 10. jaanuaril 1920. Versailles´ süsteemi eesmärk oli nõrgestada Saksamaad,kuid samas hoida ära ka uue maailmasõja puhkemine. Süsteem pani aluse uuele maaimasõdjale,sest süsteem koostati võitjariikide poolt ning ei arvestanud rahvaste vaba enesemääramisõigust. Näiteks liideti Sudeedi alad,millel elas ca 3 miljonit sakslast,28.oktoobril 1918 rtekkinud Tsehhoslovakkiaga. Versailles´ süsteemi suurim nõrkus oli see,et rahuleping, millel süsteem püsis sätestas sakslaste sõjasüü ning oli seetõttu sakslaste rahvuslikuks alanduseks. ] Majandus. Kõige keerulisemaks kujunesid Saksamaa majandusprobleemid-Saksamaa kohustus maska reparatsioonimakseid. Kui Saksamaa ei suutnud neid maksta,okupeerisid Prantsusmaa ja Belgia 1923. aasta 11.jaanuaril Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. Sakslased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu
Millised sündmused Euroopas võimaldasid selle? 1989 lammutati Berliini Müür . 1990. 3 okt. liideti Saksamaa üheks SAKSA LIITVABARIIK. Uue idapoliitika ajamine. Idabloki lagunemine. 13. Seleta mõisted: Hallsteini doktriin, uus idapoliitika Doktriin- Saksa LV on ainus Saksa riik ning saksa rahva esinaja. Dip. Suhteid sõlmiti üksnes riikidega, kel polnud sidemeid Saksa DV'ga ainsaks erandiks oli NSVL. Uus idapoliitika- sõlmiti suhete parandamiseks lepinguid Poola, Tsehhoslovakkiaga, NL ja Ida-Saksamaaga. 14. Iseloomusta ümberkorraldusi sõjajärgses Jaapanis sisepoliitikas, majanduses, sõjanduses. San Fransico rahuleping. Maareform. Võimude lahusus. Rahvusvaheliste tüliküsimuste loobumine sõjalisel teel. Maad anti talupoegadele. 15. Iseloomusta Jaapani välissuhteid USA, NSVL ja Hiinaga. NL palju lahendamata probleeme, rahulepingu mitte sõlmimine. Hiina 1970 sõlmiti rahu-ja sõprusleping. Ennem olid suhted teravad, seoses sealse kommunismiga
uut sõdaa Euroopas ei tulnud. 1925.a toimus Locarno konverents. Sellest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, SAksamaa, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia. Saksamaa viibis sel konverentsil esimest korda nagu mitte võidetud riik vaid nagu võrdväärne teistegga. PAtsifismi kinnituseks sõlmiti Reini tagatispakt, mille järgi Saksa- Prantsuse ja SAksa-Belgia piir pidi jääma samaks, nagu oli see Versailles rahulepingu järgi kirja pandud. Samasugused lepingud sõlms Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Patsifistlike ideede kulminatsiooniks sai aga Briand Kellogi paketi alla kirjutamine Pariisis. Briand oli Prantsuse välisminister ja Kellog olu USA välisminister. Selle paktiga keelati ära sõda kui rahvusliku poliitika vahend, märkides et kõik konfliktid tuleb lahendada ära rahulikul teel. Paktile kirjutasid alla 15 riiki, hiljem ühinesid sellega 48 riiki. 1929a nende hulgas ka Eesti Vabariik ja NSVL. Selle pakti puuduseks oli :
maailmasöja ajal oli riigivöim köikjal inimeste elu korraldanud, ka nüüd arvati, et väljapääsu saab ainult köva käega valitsejate vöimuletulekuga Locarno konverents 1925.a osa võtsid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia, Saksamaa sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Sksmaale Versailles´paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sölmis Sksmaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Konverentsi järel levis euroopas lootus, et saabunud on rahu,leppimise,üksmeele ajastu patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928. a. Leppes kohustati loobuma söjast kui rahvusliku poliitika vahendidt ning konfliktid rahumeelselt lahendada. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48. uut maailmasöda paktid ära ei hoidnud. Demokraatlikud riigid 1919-1939: Ameerika Ühendriigid- W
DEMOKRAATIA JA DIKTATUUR KAHE MAAILMASÕJA VAHEL Euroopa peale Esimest maailmasõda (1918-1921) Riigipiirid Euroopas olid ümber kujundatud peale Esimest maailmasõda. Saksamaa oli sunnitud 1919. aastal allkirjastatud Versailles'i lepingu tingimuste kohaselt loobuma territooriumidest. Austria-Ungari kaheaastase monarhia territooriumist tungiti Austria (Saksamaa) järeltulijad, kellel oli keelatud sõlmida liit Saksamaa, Ungari ja Tsehhoslovakkiaga. Teised Habsburgi monarhia osad anti Itaaliasse, Poolasse, Rumeeniasse ja äsja moodustatud serblaste, horvaatide ja sloveenike riigile. Uus jõudude tasakaal 1918. aastal võtsid bolsevikud Venemaale võimu ja rahvas taastati 1918. aastal Vene Sotsialistliku Föderatiivse Nõukogude Vabariigiga. "Punased" võitis koduvägi "valgete" vastu, keda toetasid mitmed võõrvõimud, kuid kannatasid territoriaalse kahju eest. Iseseisvus ei kestnud kaua Ukrainas ja Valgevenes. 1918
Jaapani ühiskonna ülesehitust, riigikorda ning jaapanlaste mõttelaadi. Julgeolekupakt 1951. aastal Usaga tehtud leping, kus Usa tagab jaapanlastele julgeoleku. Hallsteini doktriin 15 aasta jooksul lähtus Lääne-Saksa välispoliitika nn Hallsteini doktriinist, mille järgi Saksa LV on ainus Saksa riik ning Saksa rahva esindaja. Uus idapoliitika 1960. Hakkasid võimule tulnud sotsiaaldemokraadid ajama uud idapoliitikat. Sõlmiti lepinguid poola, Tsehhoslovakkiaga ning NSV liiduga, et suhteid parandada. Saksamaa taasühinemine 3. oktoobrist 1990 tehti leping kus kuulutati välja ühine Saksamaa Liitvabariik, millega olid nõus kõik Teise maailmasõja võitnud riigid. Sellega lammutati Berliini müür. Sotsiaalne turumajandus poliitika, kus riik ei reguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima. Okupatsioonitsoon oli tsoon mis kuulus võitja riigile, Saksamaa jagati neljaks.
Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48. Kuigi sellega ei suudetud uut maailmasõda ära hoida. 1925.a lõpul toimus Locarno konverents, millest võitsid osa UK, Prts, ITL, BLG,POL, TsSL, SM(kes osales esimest korda võrdõigusliku partnerina). Konverensil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. 2. Natsionaalsotsialistlik Saksamaa Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike instititsioonide ning vabaduste kaotamist ning nende asemel tuli riiklik meelsus järelevalve. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus võeti riigi kontrolli alla ja seda hakati jutima 4.a plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi. Algas aktiivne juutide tagasikiusamine. 1935.a
aastatel ette tugevdamaks rahu ja stabiilsust Euroopas? Ameerika andis Saksamaale reparatsioonide maksmiseks laenu,see mõjus Saksa majandusele elustavalt ning majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. 1925.aastal toimus Locarno konverents (Inglismaa,Prantsusmaa,Itaalia,Belgia,Poola,Tsehhoslovakkia,Saksamaa)Sõlmiti Reini tagatispakt,mis kindlustas Saksamaale Versaille´s paika pandud läänepiiri.Sarnased lepingud sõlmiti ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga.1928.aastal kirjutati alla Briand´i-Kelloggi paktile,millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt.Paktile kirjutas alla 15 riiki,hiljem ühines veel 48 riiki. 5. Millega võib seletada USA isolatsionismipoliitikat pärast I maailmasõda? I maaailmasõja järgne Ameerika oli väga tugev riik.Ameerikale oli sõda toonud lausa kasu.
Osteti kokku aktsiaid. Suureneva tarbimise tõttu püsis tõusuteel, kuid areng oli ebaühtlane, kuna kasv ainult teatud aladel. Riikidevahelised keerulised laenusuhted muutsid riigid üksteisest sõltuvaks. Rahvusvahelised suhted 1925. Locarno konverents- võtsid osa Ing, Pr, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksa, nad osalesid võrdõiguslike partneritena. Sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksale V's paika pandud läänepiiri. Lepingud sõlmis Saksa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga 1928 Briand'i- Kelloggi pakti- kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Kirjutas alla 15 riiki, hiljem veel 48. Ülemaailmne majanduskriis I kriisinähud põllumajanduses, kus valitses juba mõnda aega ületootmine, mistõttu põllumajandus toodete hinnad hakkasid langema. Kuid hindasid ei alandatud ning vili jäi seisma. 29.10.1929 puhkes New Yorgi börsil paanika. Väärtpaberi hinnad langesid kohutava kiirusega. Inimesed
Demokraatlik Vabariik. Seega oli Saksamaa lõhenenud kaheks riigiks. Lääne-Berliinile jäi eristaatus. SDV Riik eksisteeris alates 7. oktooberist 1949 kuni 3. oktoobrini 1990 . Pealinn- Berliin Pindala- 108 179 km² Rahvaarv- 16,35 miljonit (jaanuar 1990) Rahaühik- Saksa DV mark Riigikord- demokraatlik vabariik Riik piirnes põhjas Läänemerega, läänes Saksa Liitvabariigiga, idas Poolaga ja lõunas Tsehhoslovakkiaga. Saksa DV jagunes halduslikult 14 ringkonnaks. Üle 99% rahvastikust olid sakslased. Kõige tihedam oli asustus riigi lõunaosas (keskmiselt 200 in. km. kohta). Kolmveerand rahvastikust elas linnades. Suurimad linnad peale Berliini olid Leipzig, Dresen, Karl-Marx-Stadt, Magdeburg, Halle, Rostock ja Erfurt. Loomulik iive oli väike, sest pärast II maailmasõda ei olnud rahvaarv suurenenud. SDV lipp SDV vapp punane osa on SDV
· Locarno konverentsi tähtsaim tulemus oli nn. Reini tagatispakti sõlmimine. Sellega kohustusid Saksamaa ühelt poolt ja Prantsusmaa ning Belgia teiselt poolt säilitama piiride puutumatuse Versailles`i rahulepingus sätestatud tingimustel. Samuti kohustus Saksamaa hoida Reini vasak kallas demilitariseerituna. Lepingut pidid garanteerima Inglismaa ja Itaalia, kes pidid leppe rikkumise korral sekkuma ohustatud riigi poolel. · Analoogse leppe sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga; garandiks oli siin ainult Prantsusmaa. Peep Reimer 4 6. Briand-Kelloggi pakt 1928 ( · Locarno leppega alanud etappi Euroopa ajaloos on nimetatud ka patsifismi ajastuks (patsifism- maailmavaateline seisukoht, mis eitab igasuguseid ("õiglaseid" ja "ebaõiglaseid") sõdu ja propageerib rahu säilitamise passiivseid vahendeid).
majandus pöördus ülesmäge kogu Euroopas. Inimeste elujärg hakkas paranema ning maailmasõja haavad kaduma. Locarno konverents 1925.aastal, millest võtsid osa Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Poola, Tsehhoslovakkia ning Saksamaa, kes esimest korda pärast maailmasõda osales mitte võidetu, vaid võrdõigusliku partnerina. Konverentsil sõlmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas Saksamaale Versailles's paika pandud läänepiiri. Sarnased lepingud sõlmis Saksamaa ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. Briand-Kellogi pakt 1928.a. sõlmitud leping, millega kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Patsifism maailmavaade, mis mõistab hukka kõik sõjad ja üldise vägivalla. Püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida. 3. Majandus pärast I maailmasõda: sõjajärgne kriis, kriisist välja tulek, Suur majanduskriis 1929-1932
sõprade abi. Balti riikide neutraliteet olevat illusoorne. Saksamaa suhtumine neutraliteeti – erapooletul tuli arvestada oma geopoliitilise asukohaga ning otsida kooskõla jõuga, mis asus tema ruumi vahetus läheduses. Kui koostööks selle jõuga ei oldud valmis vabatahtlikult, siis see jõud kasutab vägivalda. Kuid 1938.a. seisukohad muutusid. Saksamaa tahtis lahendada Sudeedi küsimust ja et kui algab sõda Tsehhoslovakkiaga, siis võib Rahvasteliit võtta vastu otsuse agressori peatamiseks ja nõuda Baltimaadelt N.L. vägede läbimarsi õigust. Seega hakati toetama neutraliteeti. Nii Nõuk. Liit kui ka Saksamaa pidasid nende vahele jäävate riikide neutraalsust sõja korral võimatuks. 19 3. novembril 1938 kiitis Riigikogu heaks neutraliteedi seaduse ehk nn erapooletuse korraldamise seaduse, mis võttis aluseks Haagi konventsioonid
Nende eesmärgiks oli haarata võim kasvõi vägivallaga ning kehtestada „proletariaadi diktatuur“. 6. Dawensi ettepanekul kergendati sakslaste reparatsioonikoormat ning pikendati maksete tasumise tähtaega, ameerika andis saksamaale laenu, saksamaa majandus ja üleüldse kogu euroopa majandus tõusis. 7.Locarmo konverentsil õslmiti Reini tagatispakt, mis kindlustas saksamaale Versailles paika pandud läänepiiri. Sarnased kokkulepped sõlmis ka Poola ja Tsehhoslovakkiaga. 8. Briand-Kelloggi paktis kohustuti loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. 9. majanduskriisi põhjuseks oli ületootmine põllumajanduses, aktsiate ja väärtpaberite hinnalangus. Inimesed ei suutnud laene tagasi maksta ning pangandus kukkus kokku. 10. tagajärgedeks olid nt suur tööpuudus, nälg, rahulolematus, jõukas keskklass vaesus, inimesed kaotasid kodud ja olid näljas, paljud muutusid passiivseteks.
Neist tähtsaim oli Versailles´ rahuleping, mis sõlmiti Saksamaaga I maailmasõja puhkemise viiendal aastapäeval. Rahutingimused: 1. Elsass ja Lotring anti tagasi Prantsusmaale 2. Saksamaa piirialasid anti ka Belgiale ja Taanile 3. Osa endisest Preisi kuningriigist koos Danzig´i sadamalinnaga anti Poolale, mille tulemusena tekkis nn. Poola koridor. 4. Klaipeda anti esialgu võitnud riikide ühisvaldusesse, kuid Leedu hõivas selle 1923a. 5. Sudeedimaa ühendati Tsehhoslovakkiaga 6. Maavarade poolest rikas Saarimaa anti Prantsusmaale tekitatud kahjude kompensatsiooniks viieteistkümneks aastaks kasutada. Pärast seda tuli korraldada Saarimaal referendum Prantsuse või Saksa kasuks. 7. Saksamaa asumaad anti võitjariikidele mitmesuguste tähtaegadega 8. Saksamaa pidi loobuma Presti rahuga saadud aladest (nt. Baltiriigid) (Võrreldes sõjaeelse 1914 aastaga vähenes Saksa territoorium kaheksandiku võrra.
1924 - 25 tunnustamine. Siis loodi ka majandus-kaubandussuhted. 1922. sõlmis koostöölepingu Saksamaaga majanduskoostöö, vastastikku loobuti I maailmasõja kahju sissenõudmisest. Maailmarevolutsiooni idee. 1919. asutati Moskvas Kommunistlik Internatsionaal. Luure- ja õõnestustöö Euroopas (kommunismi eksport 1923 riigipöördekatse Saksamaal, 1924 Eestis) 1933 USA tunnustas NSV Liitu 1935 Vastastikuse abistamise lepingud Prantsusmaa ja Tsehhoslovakkiaga 1936 sõjaline abi Hispaania vabariiklastele 1939 läbirääkimised Inglismaa ja Prantsusmaaga Saksamaa-vastase liidu asjus kukkusid läbi 1939 mittekallaletungipakt Saksamaaga Eesti 1917-1920 Eesti Vene impeeriumi autonoomse osana 1917 1917 Veebruarirevolutsioon Venemaal tõi kaasa rahutused ja streigid Tallinnas. J. Poska nimetati Eestimaa kubermangu kindralkomissariks. 30. 03. 1917 kinnitas Vene Ajutine valitsus Eestimaa kubermangu
lepituspoliitika; idapakti idee; Balti Entente, neutraliteedipoliitika, laveerimine N. Liidu ja Saksamaa vahel. 1930ndate välispoliitika: Suure depressiooni (1929) tõttu välispoliitika ja koostööd takerdusid. Rahvaste Liit näitas selles olukorras suutmatust 1932 ja 1932 Hiina ja Jaapani konflikt, Hispaania kodusõda. Lahkus Rahvaste Liidust Itaalia, Saksamaa, Jaapan. Regionaalsete liitude loomine ja lepituspoliitika kujunesid tähtsamaks. NSVL olid koostöö lepingut Prantsusmaaga ja Tsehhoslovakkiaga, Saksamaa lõi antikomiterni pakti Jaapaniga, millega hiljem liitus Itaalia, Hispaania ja Soome. Loodi Balkani antaat- Türgi, Rumeenia, Sloveenia. Ida-Pakt- Prantsusmaa ja Venemaa hakkasid lähenema, nende ühis vaenlaseks on Saksamaa ning sai alguse Nazi-Saksamaa piiramise poliitika ühelt poolt Venemaa ja teiselt poolt Prantsusmaa. Esimesena sammuga tuleks sõlmida Ida pakt või Ida Lokarno. Juhul kui Saksamaa ründab või rikkub piiridelepingut siis mõlemad riigid
annaabi.ee 
