RAHVASTELIIT
märtsil 1920 tegi Eesti välisminister valitsusele ettepaneku Rahvasteliidu liimelisuse
taotlemiseks. Eesti valitsus kiitis otsuse heaks juba sama aasta 30. märtsil. Ametlik taotlus
anti Rahvasteliidu peasekretärile sama aasta 19.aprillil, kuid samal päeval kinnitati, et Eesti
iseseisvust pole suurriigid tunnistanud ning seepärast ei saa Eestit Rahvasteliidu liikmeks
võtta. Baltimaade liitumisele seisid kõige tugevamalt vastu Prantsusmaa, Suurbritannia,
Skandinaavia maad, Jugoslaavia ja Tsehhoslovakka. Toetav suhtumine tuli Ladina-Ameerika
riikidelt. Esimese ja teise täiskogu vahel muutus oluliselt Eesti rahvusvaheline positsioon
ning 26. jaanuaril 1921 istungil sai Eesti Prantsusmaalt toetuse ja tunnustuse. Rahvasteliidu
teine täiskogu alustas tööd 1. septembril 1921. Eesti ja Läti vastuvõtmisele anti heakskiit 15.
8
septembril, Leedu vastuvõtmisele, aga viis päeva hiljem. Täiskogu otsustas 22. septembril
annaabi.ee 
