Ta avaldas saksa sotsdemo ajalehes ,,Die Neue Zeit" erinevaid artikleid eesti olude kohta. Vilde kirjutas ka novellid ,,Seadusemees" ning ,,Grisa kummaline unelm", mis ilmusid ajalehes ,,Die Neue Welt". Juunis olid Vilded juba jälle Helsingis. Juulis hakkas ilmuma piltidega naljaleht ,,Kaak", mis oli Vilde silmapaistvaim panus 19051907 revolutsioonilisse liiikumisse. ,,Kaagile" tegi kaastööd nt kunstnik Nikolai Triik. Arvustab tsaristlikku võimu, kodanlust, aadlit. Ajaleht keelati ära, teadagi miks. Oktoobri keskel Vilded Kopenhaagenis. Jõudnud 1906. aasta oktoobris Kopenhaagenisse, ei mõelnudki Vilde enam, et ta kunagi kodumaale tagasi jõuab. 1907. aasta sügisel läksid Vilded Saksamaale. Pärast lühemaid peatusi Nürnbergis, Berliinis, Münchenis jäädi lõpuks Stuttgarti kuni 1910. aasta kevadtalveni. Siis sai Jürmann kutse toimetada NY ,,Uut ilma", Vilde läks Brüsseli
esitatavatest nõuetest (eelistati naljatlev-väikekodanlikku laadi.) Paljud luuletused kõnelevad loodusest ning ka armastusest, kuid täiesti teisest teemast on luuletus ,,Äraandja'', mis räägib Pärsia kuninga Xerxese Kreekavastastest sõdadest, kus Trachise elanik Ephialtes juhtis aastal 480 e. m. a. pärslased Termopüülide kitsastee juures Kreeka vägede selja taha. Jakob Liivi, Juhani venna, andmeil oli luuletus suunatud "Virulase" toimetaja J. Kõrvi vastu, kes hakkas toetama tsaristlikku venestust. 5.2 RÄNDAJA Järgmine ilmunud luulekogu sisaldab 1888-1894 ja 1903-1908. aastatel ilmunud luuletusi. Klassikaliste loodusluuletuste kõrvale ilmuvad luuletused, mis rikastavad ning muudavad luulekogu keskset teemat veidi hägusamaks. Võrreldes eelmise luulekoguga on Juhan Liiv ennast hingelisemalt nendes luuletustes rohkem avanud ning salmide mõistmiseks peab rohkem keskenduma
annaabi.ee 
