Majanduslikust ning loomingulisest kriisist tõi helilooja välja 13 aastat kestnud kirjavahetus Vene päritolu metseeni Nadezda von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud. Järgnenud aastatel reisis Tsaikovski palju, astus Euroopas tihti üles dirigendina (autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Sveitsis. Isiklik tutvus sidus teda Brahmsi, Griegi ja Saint-Saensiga. Tsaikovskile omistati Cambridge'i ülikooli audoktori tiitel. 1885. aastast elas helilooja Moskva külje all Kiinis. 1890. aastal katkes Tsaikovsi ja von Mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenev üksindus ja lootusetusetunne peegeldusid teravalt tema viimaste aastate loomingus. Helilooja suri 9 päeva pärast 6., «Pateetilise sümfoonia" esiettekannet, mida ta ise dirigeeris. LOOMING Tsaikovski oli Vene klassikalise sümfoonia rajaja ning Vene muusika nn psühholoogilise
Ta elas vaeselt ka täiskasvanuna. Ülbe klaverimängija Rubinstein Tsaikovski meeleolu just ei tõstnud ka, tema rõhutas nimelt, et Tsaikovski pole keegi. Nagu näha eksis see klaverimängija väga kõvasti. Tsaikovski tagasihoidlikkus avaldus näiteks ka teatrit külastades, kui ta kuulas oma loomingut. Ta tegi seda teatris alati mingi sirmi või kardina tagant. Tsaikovski arvas nimelt, et looja peab kannatama ning ei tundnud end ka suurtel pidudel mugavalt. Tsaikovskile on omane ka suur hingevalu. Kuigi tema puhul oli tegemist homoseksuaaliga, abiellus ta siiski naisega. Paraku see abielu temas naissoo vastu tundeid ei soojendanud, abikaasa vaid alandas teda ning tegi seda meelsasti seltskonnas. Abielu lahutusprotsess mõjus rängalt ka romantistliku helilooja vaimsele tervisele. Märkimisväärne on see, et vaatamata pidevatele raskustele, mis Tsaikovskit ümbritsesid, sai ta ikka reisida ning dirigeerida näiteks koore ja õpetada noori
kuid teades milline on kunstniku hing õrn, loominguline taipas Pjotr peagi, et õigusteadus on üsna kauge tema huvidele. Niisiis astus Tsaikovski 1862. aastal Peterburi Konservatooriumisse, et õppida kompositsiooni. Rahaprobleemide tõttu pidi Pjotr tööle hakkama, selleks ta andis ta eratunde. 1865. a. lõpetas Pjotr Iljits Tsaikovski konservatooriumi hõbemedaliga. 1868. aastal tutvus ta "Võimsa rühma". Samal ajal tegutses ta ka muusikakriitikuna. Tsaikovskile meeldis Haapsalu rahulik õhkkond ja kaunis loodus. Ta oli veetnud unustamatu suve Haapsalu aiamajakeses koos oma venna Modestiga, kus oli Tsaikovskil hea ja rahulik töötada. Tsaikovski pink asub Tagalahe ääres mere kaldal, see olevat olnud helilooja armastatud jalutuspaik, kus ta sai rahulikult istuda ning päiksetõusu nautida. Pjotr külastas Eestit ka hiljem, kui ta viibis Sillamäel. Aastal 1891 oli ta veidi aega ka Tallinnas.
lahutusprotsess tekitas ebameeldivusi mitmeks aastaks. Majanduslikust ning loomingulisest kriisis tõi helilooja välja 13 aastat kestnud kirjavahetus Vene päritolu metseeni Nadezda von Meckiga, kellega ta tegelikult kunagi ei kohtunud. Järgnenud aastatel reisis Tsaikovski palju. Astus Euroopas tihti üles dirigendina ( autorikontserdid Berliinis, Pariisis, Londonis), pikemalt viibis ta Itaalias ja Sveitsis, isiklik tutvus sidus temaga Brahmsi, Greigi ja Saint- Saensiga. Tsaikovskile omistati Cambridgei ülikooli audoktori tiitlel. 1885 aastast elas Moskva külje all Klinis. 1890 aastal katkes von mecki kirjavahetus, mida helilooja raskelt üle elas. Järjest süvenev üksindus ja lootusetustunne peegeldusid tervalt tema viimaste aastate loomingus. Suri 9 päeva pärast 6 "pateetilise sümfoonia" esittekannet mida ta ise dirigeeris. Looming Ta on Vene klassikalise sümfoonia rajaja, Vene muusika psühholoogilise suuna peaesindaja.
"Sylvia" ja "Coppelias". Viimases arendas ta edasi juhtmotiivi igale tegelasele iseloomuliku muusikalist kujundit. Pjotr Tsaikovski (18401893) Ta on kirjutanud lüürilis ja dramaatilist muusikat Vene balletiteatritele. Tema meistriteosed on "Luikede järv", "Uinuvkaunitar" ja "Pähklipureja". Helilooja Marius Petipa esitas Tsaikovskile täpsed nõuded, arvestades välja, mitu muusikatakti oli vaja igat tseeni või sammude või seeria tantsimiseks. Marius Petipa (18181910) Õppis esmalt oma isa juhendamisel siis Auguste Vestrise juures Pariisis Grand Opera balletitrupis. 1869 sai ta Beterburgis balettmeistriks. Tema armastatuimaid töid on
Godunov", "Hovanstsina") klaverisüit "Pildid näitusel" orkestripilt "Öö lagedal mäel" Tsaikovski seos Eestiga: Pjotr Tsaikovski veetis Haapsalus 1867. aasta suve. Ta oli tollal 27-aastane ja oma kuulsuse lävel. Haapsalus tegi ta tööd (peamiselt ooperi ,,Vojevood" kallal) ja käis varahommikuti jalutamas. Kivipink Tagalahe ääres asub piirkonnas, kus Tsaikovskile olevat meeldinud päikesetõusu imetleda. Piltlikult öeldes said Pjotr Tsaikovski ja eesti talutüdruk Mari kokku Haapsalu rannapromenaadi kivist pingil, kus nad istuvad teineteise embuses tänini. See on Tsaikovski pink, valminud 1940. aastal, ja sellesse on raiutud Tsaikovski 6. sümfoonia mõned fraasid, mis suur helilooja on laenanud eesti rahvalaulust ,,Kallis Mari". ,,Kallis Mari" tema sümfoonias näitab, et heliloojal pidi olema kokkupuuteid ka eestlaste ja eesti rahvalauluga
Hariduskäik Kümne aastaselt saadeti Pjotr õppima Peterburi õigusteaduse kooli, kus valmistati ette kohtuministeeriumi ametnikke. Pjotr aga huvitus ennekõike muusikast. Ta laulis koolikooris. Alguses tiiskanti, hiljem alti, võttis hääleseadetunde ning huvitus väga ooperitest ja kontsertidest, kus koolikaalastega ka käidi. Aastatel 1855-1858 võttis ta ka klaveritunde, misjärel jõudis õpetaja arusaamale, et noormees on väga andekas. Seejärel hakkas õpetaja vend Tsaikovskile muusikateooriat õpetama. Hiljem vabastati ta konservatooriumis klaveritundidest tema andekuse tõttu. 1859 aastal asus Pjotr õppima Vene Muusikaühingu hiljuti avatud muusikaklassi. Kaks aastat hiljem, olles juba kohtuministeeriumi ametnik, tegi ta avalduse muusikaühingu direktsioonile, et astuda peatselt avatavasse Peterburi konservatooriumisse. Kuna Tsaikovski oli väga pühendudnud õpilane, usaldas õpetaja Anton Rubinstein talle harmooniaklassi tundide andmise.
lõpetas selle 1865.aastal. Alguses püüdis ta kooli kõrvalt tegelda ka ametniku ülesannetega, kuid otsustas siiski muusika kasuks. Konservatooriumis õppis ta kompositsiooni Anton Rubensteini ja Nikolai Zaremba juhendusel. 1866.- 1878.aastatel oli Moskva Konservatooriumi harmooniaõppejõud. Hiljem pühendus põhiliselt heliloomingule, tegutses dirigendina ja muusikakriitikuna. 1877.aastal abiellus helilooja Antonina Miljukovaga, kuid see abielu muutus Tsaikovskile liiga katastroofiliseks. Pikas lahutusprotsessis halvenes Tsaikovski vaimne tervis ning arstid soovitasid tal minna välismaale. Pjotr Tsaikovskit toetas rahaliselt helilooja väga suur austaja, metseen Nadezda von Meck, tänu kelle annetuste tõttu oli tal võimalik palju reisida, maailma näha ja pühenduda suuresti oma loomingutegevusele. Euroopa reisidel dirigeeris ta mitmeid koore nii Berliinis, Londonis kui ka Pariisis.
Muutub osaliselt loomingu temaatika. Tähtsamad teosed sel perioodil: ooper ,,Orléans´i neitsi" ja ,,Mazepa", 2.klaverikontsert, ,,Itaalia kapritso", avamäng ,,1812", kantaat ,,Moskva". 1885-1893 uuesti Venemaal. Elupaikadeks valib Moskva lähedased väikelinnad, milles tähtsam on Klin, kus asub praegu Tsaikovski muuseum ja käsikirjade hoidla. Samas jätkusid kontsertreisid paljudesse Lääne Euroopa linnadesse (Leipzig, Hamburg, Berliin, Praha, Pariis, London,Viin) ja 1891 Ameerikasse. Tsaikovskile omistatakse Cambridge´i Ülikooli audoktori tiitel. Viimase perioodi olulised teosed: 5.ja 6. sümfoonia. Ooperid ,,Padaemand ,, ja ,,Jolanthe",balletid ,,Uinuv kaunitar" ja ,,Pähklipureja", 3.klaverikontsert. Oktoobris 1893 juhatas Peterburis 6.sümfoonia (Pateetiline) esiettekannet ja 9 päeva hiljem suri. Tsaikovski matusetalitus toimus Peterburi Kaasani peakirikus ja ta on maetud Aleksander Nevski suurkloostri kalmistule. Moskva Konservatoorium kannab Tsaikovski nime. 1958
reaktsioone vastusena eri tüüpi meloodiatele. Kõigest viiepäevaste vastsündinutega tehtud katsed näitavad, et nood teevad vahet kõrgemate ja madalamate helide vahel. Absoluutse kuulmise puhul on püütud katseliselt selgeks teha, kui suur rull selle võime kujunemises on pärilikkusel ning kui suur osa elu jooksul omandatud oskusel. Väga esialgsed tulemused viitavad, et pärilikkuse osa võib muusikaliste võimete kujunemisel tegelikult olla märksa suurem, kui tavaliselt arvatakse. Tsaikovskile omistatud mõte, et muusikalise edu tagab 1% andekust ning 99% tööd, võib olla liialt optimistlik. Sisseastumiskatsetega mõõdetakse peamiselt võimete, lõpueksamitega aga neidsamu võimeid kasutades omandatud oskuste taset. Muusikaliste võimete testimine levis 20.saj. esimesel poolel täna Seashoreile. Psüholoogias hinnatakse testide kvaliteeti peamiselt kahe näitaja abil: testi usaldusväärsus ja sisuväärtus.(Mainwaringi test). Usaldusväärsus näitab kõige paremini, kas testi
annaabi.ee 
