On hetki, mil mulle näib, et ma peaksin olema ainult helilooja, mõnikord ma mõtlen, et olen ainult pianist. Nüüd, kus suurem osa elust on elatud, vaevab mind alatasa mõte, et end eri alade vahel killustades pole ma leidnud oma tõelist kutsumust." (L. Entelis "XX sajandi heliloojate siluette") Rahmaninovi muusika väljendab inimese tundeid ja elamusi. Kunagi ta ei heitnud pilku kaasaegse muusika suurejoonelistele ilmingutele nagu Debussy, Ravel, ja Richard Staruss. Ta sarnaneb ka Tsaikovskiga, keda ta austas ning kelle teoseid ta sageli ette kandis. Tema muusikast võib leida õrnus, vaikset nukrust, mõtisklust, leebust ja hellust. Erilist tähelepanud pöörast Rahmaninov meloodiale, mida pidas ta muusika hingeks, kuid tihti nimetati teda sellepärast vanamoeliseks. Rahmaninovile oli aga "uus muusika" arusaamatu, see oli tema arust kodumaata, kunstlik ning mõjus üksnes kujutlusvõimele ja närvidele, jättes südame külmaks
Lisztile oma klaverikontserti ning Liszti vaimustus järjest kasvas. Ta andis noorukile paar õppetundi orkestreerimise kohta ning julgustas teda muusikaga edasi tegelema. 1876.aastal kirjutas Grieg tema jaoks üsnagi kõrvalise tähtsuseta muusikat Henrik Ibseni värssdraama Peer Gynt'i jaoks, mis oli tellitud autori poolt. Väga paljud palad ja orkestri süidid said väga populaarseks sellest kogumist. 1886.aastal kohtus Grieg Pjotr Tsaikovskiga, kes väga hindas Griegi muusikat. Ta kiitis tema teosed nende ilu, originaalsuse ja soojuse poolest. Kuid aasta varem oli Grieg juba laialdaselt kuulsust kogunud ning ta rajas Troldhausenisse ise maja, kus ta veetis oma ülejäänud elu. Grieg kogus järjest rohkem tuntust kogu riigis ning riik toetas teda ka rahaliselt. 20.sajandi alguses käis ta Pariisis, kus salvestas vinüülplaadile oma klaverimuusikat.
,,Metstuvi", ,,Vetevaim"), 3 instrumentaalkontserti (viiul, klaver, tsello),kammeransambleid erinevatele koosseisudele, ,,Slaavi rapsoodiad" orkestrile ,,Slaavi tantsud" klaverile, seatud ka orkestrile, sonaate, klaveripalu. 10 ooperit, (edukamaks neist lüüriline muinasjutt-ooper ,,Russalka" 1901) Stabat Mater, Reekviem, Te Deum, kantaadid, koorilaulud, soololaulud.. Dvoraki loomingus võib leida ühiseid jooni Lisztiga (programmilisus) aga ka Brahmsiga ( nn. puhta muusika põhimõte), ka Tsaikovskiga (emotsionaalsus, rahvamuusika kasutamine).Nagu Bedrich Smetana (1824-1884) teoseidki läbib Dvoraki loomingut tugev rahvuslik joon. Üheksast sümfooniast on tuntum viimane, "Uuest maailmast". 5. Jean Sibelius 1865-1957 Soome kuulsaim helilooja, XX sajandi alguse üks suurimaid sümfoonikuid, kelle teoste populaarsus on aastatega järjest kasvanud. Sibelius lõi oma sümfooniad
· Enamikel tema ooperitest on libreto aluseks. Suurte näitekirjanike teosed EDVARD GRIEG(1843-1907) · Norra rahvusliku ärkamise aja laulik · Esimene õpetaja oli tema ema · Komponeerima hakkas 12-aastaselt · Oli mitmekülgne muusik(helilooja, pianist, dirigent, pedagoog) · Saatis palju korda Norra muusikaelu organiseerimiseks ja arendamiseks · 1893 aastal valiti E.Grieg koos Pjotr Tsaikovskiga Cambridge Ülikooli audoktoriks · Erilise kuulsuse saavutas ta Hendrik Kripseni draamale kirjutatud sümfooniline süit ,,Peer Gynt" JEAN SIBELIUS(1865-1957) · Pärit Soomest · Igal aastal toimub temale pühendatud festival · Ei austa teda kui kunstnikku, vaid kui ka rahvuskangelast · Õppinud Helsingis, Berliinis, Viinis · Helsingis mõnda aega muusika õpetajana · Soome Vabariik hakkas talle maksma palka, et ta kirjutaks loomingut
Tsaikovski ja Verdi võrdlused: · G. Verdi on itaallane, kes on sündinud Itaalia väike külas, nimega Roncole. Aga P. Tsaikovski on venelane, kes on sündinud Uuralis. · Verdi elas kauem, 88 aastat, aga Tsaikovski suri nooremalt, 53 aastaselt. · Verdi armastas kajastada ajaloolisi sündmusi, aga Tsaikovski armastas kajastada psühholoogilist sisu, inimeste hingelisi elamusi. · Võrreldes Tsaikovskiga oli Verdi möödunud sajandi teise poole suurimaid ooperiheliloojaid. · Mõlemal algas loominugline periood väga varases nooruses. Nt Tsaikvskil on 10 aastaselt kõige loomingulisem periood. Ja Verdi oli 7 aastaselt orelimängija San Michele Arcangelo's. · Verdi ei saanud konservatoorimusse sisse, aga Tsaikovski lõpetas konservatooriumi hõbemedaliga. · Mõlemad kolisid kodulinnast. Verdi kolis Busseto'sse ja Tsaikovski kolis
annaabi.ee 
