muuta ning reformida, kasutades teadmisi ning kogemusi, mis olid omandatud Stalini ajal. Nii Venemaal kui ka Läänes leidub tänaseni arvukalt inimesi, kes peavad Stalini tegevust eelkõige positiivseks, õigustades tema kuritegusid vajadustega rasketes poliitilistes tingimustes ja väiksemate korrumpeerunud võimukandjate kuritarvitustega. Stalini ülistajad nimetavad tema teeneks nii Nõukogude Venemaa arendamist tsaariaegsest agraarmajandusest moodsaks tööstusmaaks kui ka fasismi purustamist Teises maailmasõjas. Aastal 2008 telekanali Rossija kõigi aegade tähtsaima venelase leidmiseks korraldatud rahvahääletusel sai Stalin Aleksander Nevski ja Pjotr Stolõpini järel kolmanda koha, edestades napiltAleksandr Puskinit.
Võru ja Valga. 1919. aasta jaanuari algul jäi rinne pidama Tallinna, Paide, Põltsamaa, Viljandi ja Pärnu lähistele. Murrang Murrangu põhjusi oli mitu. Neist peamine oli sõjavägede ülemjuhatajaks määratud kindral J. Laidoneri tegevus. Enne Laidoneri saabumist valitses sõjaväe juhtimisel peataolek. Laidoneri juhtimisel loodi otstarbekas sõjaväe juhtimise struktuur. Laidoner ei hoolinud ohvitseride tsaariaegsest auastmest. Tihti määras ta kõrgetele kohtadele noori ja andekaid, kuid madala auastmega mehi. Tekkis väike kuid löögijõuline kaitsevägi, vabatahtlikud aga koondas Laidoner eriväeosadesse. Nii sündisid kuulsad löögiüksused nagu Kuperjanovi partisanide pataljon, Sakala partisanide pataljon, Kalevlaste Malev ja Skautpataljon. Erilise tähtsuse omandasid raudteed: kelle käes olid raudteeliinid, see valitses kogu olukorda.
Kogumise Osakond. Kui sõda oli lõppenud, tuli hakata looma oma vastavat politseid. Esimesi samme oli küll juba astutud sõja ajal, nimelt 1919.a. augustis, mil koostati erilise politseiharu loomise projekt. Siis kavatseti kaitsepolitsei viia kohtuministeeriumi alluvusse. Kaitsepolitsei loomine oli võrreldes teiste politseiharude loomisega palju raskem ja keerulisem. Rahval olid halvad mälestused tsaariaegsest sandarmeeriast ja selle töömeetoditest. Loodav Eesti kaitsepolitsei pidi erinema vanast tsaariaja politseist nagu öö ja päev. Valitsus andis 12.aprillil 1920.a. välja "Eesti Vabariigi kaitsepolitsei korralduse". Kaitsepolitsei oli allutatud siseministeeriumile, tema ülesandeks oli "... nende kuritegude vastu võitlemine, mis sihitud kehtiva demokraatliku vabariigi ja ühiskondliku korra kukutamiseks" (2: 69)
annaabi.ee 
