säilitades peale kontserti erksuse ja lõõgastatud tunde. Ma läksin seda kontserdit kuulama, sest olen lapsepõlves Andreas Lendiga kokku puutunud palju, seoses tema ema, Maris Lendiga, kes oli mu õdede flöödi õpetaja mingi me esinesime samuti koos, kui ma mängisin kannelt, õde flööti, Andrease õde saatis klaveril ning Andreas mängis tsellot. Ruum, kus kontsert toimus oli üsna tavapäratu, sest tegemist oli tsaariaegses stiilis ruumiga, kuhu olid toodud toolid. Saali mõõtmete kohta, oli toole ning kuulajaid palju, mis tingis ka lämbuse ja õhu nuppuse. Sellegi poolest oli tegu head klassikute/romantistide teostega, kelle loomingu kuulamine lõõgastas pärast rasket koolinädalat.
hästi hakkama. Tooksin veel esile naiseliku osaga mehe Ago Sootsi, kelle kehakeel meenutas vahepeal Jim Carrey't. Teksti oli raske jälgida, kuna see oli värsivormis. Kui tahta edasi anda sisu, siis võiks olla see ümber kirjutatud tavalisse keelde. Kui vaadata aga ilu vaatenurgast, siis on värsivorm muidugi asendamatu ja lisab suursugusust ja peenutsemist, mida seal pilati. Lavastus oli ette kantud tõetruult. Tekkis kohe selline tunne, nagu olekski Prantsusmaal tsaariaegses uhkeldavas ja peenutsevas ühiskonnas. Zestid ja hoiakud olid hästi välja mängitud. Tänapäeva inimesed võiksid selles lavastusest ära tunda ennast, sest see peenutsemine ja pahed pole meie ümbert kadunud. Meie ümber on päris palju mõttetuid ja tühju viisakusavaldusi ja zeste, mis ei lähe tihti mitte kellelegi korda. See lavastus käsitleb seda teemat päris hästi. Tähelepanelikum ja püüdlikum vaataja võib leida mõtteid, mille üle
Nende abielu ei olnud küll kõige lillelisem ja Roosi langes suure mõnituse osaliseks, kui ta abiellus Taavetiga. Tüdruk oli sohilaps ning selle aja kommete kohaselt sohilapsest käsutajaid ja perenaisi niisama lihtsalt ei saanud. Ometi oli nende suhtes armastust, sest kui Taavet koju tagasi naases, peatus ta puu juures, kuhu ta Roosi mälestuseks risti oli kritseldanud. Selline komme polnud tol ajal üldse tavaline. Esimene tants toimub tsaariaegses Eestis. Taustaks on sõjad, millesse kutsutakse ka noori Eesti poisse(,,Üitsi ei ole oma, ei keisre, usk egä esämää," arvab Jüri ikka veel kutset uurides.). Esimese maailmasõja eelne aeg. Teine tants toimub1929. aastal juba iseseisvas Eestis, sest see peatükk algab Taaveti kui Aiaste peremehe elukirjeldusega, milles on ka mainitud, et ta käis sõjas Eesti riiki tegemas. Autor toob välja ka vanemate ja noorema põlvkonna vastuolulised arvamused
peremeestena riigis. Venemaa poliitilise arengu prognoosimine pole olnud jõukohane ühelegi lääne poliitikule. Seda on põhjustanud asjaolu, et tegelikult oli ja on Venemaa vaid geograafiline mõiste. Teda pole olemas sellises mõttes, nagu seda on Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia jt. Euroopa riigid. Venemaa oli nii tsaaririigi ajal kui ka nõukogude perioodil vaid suur rahvaste vangla, kus peamisteks vangideks olid väikerahvad, kes olid sajandeid pürginud vabanemise poole. Nii tsaariaegses kui ka hili- semas nõukogudeaegses aja- lookäsitluses on püütud tervele maailmale tõestada, et Baltimaad on igavesest ajast igavesti olnud Vene impeeriumi ala. Balti alade "ühte- sulamise" Venemaaga olevat põhjustanud juba alates mui- nasajast peale samasugused looduslikud tingimused ja sar nane elulaad. Vene suurvürstide pärusmaana olevat Balti alad kuulunud Vene riigi koosseisu veel ammu enne saksa ristirüütlite saabumist siia. Just venelas- tele, kui
Kokkuvõte Analüüsitud kohtupraktika näitab selgelt, et kuigi UNS usuvastaste süütegude peatükk hakkas kehtima 1906. aastal, siis jätkuvalt kasutati ka NS usuvastaste süütegude sätteid. K. Grau on kirjutanud, et kohtu- niku seisukohalt on selline kriminaalõiguse olukord kurb ja võimatu. Kohtunik peab ju kasutama kord ühte, kord teist ja kolmandal korral mõlemaid seadustikke üheskoos.*66 Seadusandluse muutused ja areng on üks osa ühiskonna arengust. On ilmne, et tsaariaegses impeeriu- mis tekkisid probleemid seadustike jõustamise ja kehtetuks tunnistamisega. NS ja UNS erinesid suuresti üksteisest: üks oli arhailine ja kasuistlik vananenud õigusnormide kogumik, samas kui teine oli uuenduslik, parandatud ja ühiskonnale sobilikum seadustik (või vähemalt püüdles selle poole). UNS koostajad olid varavastased süüteod usuvastaste süütegude peatükist välja jätnud. Sellise otsusega
valgevenelasi, ukrainlasi, eestlasi (7000), rootslasi (5800), lätlasi (4500), leedulasi, prantslasi, inglasi, tatarlasi, armeenlasi, grusiinlasi, itaallasi jt 47. Hoolimata sellest, et 44 Ernits 1929: 22 45 Arens 1958: 118; A. Moora 1964: 102-114 ja joonis 8 46 Maamägi 1980: 12 47 Juhnjova 1989: 83, tabel 1; vt ka Engman 1983: 294-299; Amburger 1986: 35-36; Engman 1995: 28, tabl 2 baltisaksa ringkonnad, kes olid tsaariaegses valitsus- ja muus kõrgemas seltskonnas väga mõjukad, eestlasi salliti, oldi pealinnas nende suhtes sallivamad isegi siis, kui lääneprovintsides valitses venestus. Peterburi tööstus võttis vastu Eesti- ja Liivimaal pärast maa päriseksostmist rakenduseta jäänud töökäsi ja seal sai hariduse suur osa väikesest kujunevast eesti ja läti harituskonnast48. Tartu ülikool oli ju endiselt suuresti baltisaksa
eestlastele. • Üliõpilaspere vaesem osa, kuhu kuulusid ennekõike eestlased, oli sageli sunnitud õppimise katkestama aineliste võimaluste puudumise tõttu. XIX–XX sajandi vahetusel immatrikuleerituist lõpetas diplomi saamisega kolmandik. • Suurima ulatusega toimus spetsialistide ettevalmistamine tsaariaegses Tartu ülikoolis XX sajandi algul. Enne I maailmasõda lähenes üliõpilaste arv 3000le, kusjuures iga kaheksas kuni kümnes oli eestlane. • Ühena esimestest võimaldas Tartu ülikool kõrghariduse omandamise naistele, tõsi küll, vabakuulajatena.