Keskaeg - Riik ja Ühiskond
Tavaliselt mõisteti
benefiitsi all mõisat selle juurde kuuluvate küladega. Samas ei olnud benefiits ainult
kingitus, selle eest tuli nõuda vastuteenet.
Lään- maa-ala, mille senjöör andis vasallile kasutada. Lääni saamist loeti väga
ihaldusväärseks, kuid alati tähendas selle vastuvõtmine läänihärra ülimuslikkuse
tunnustamist. Läänisuhe oli ajaliselt piiratud. Selle lõpp saabus läänihärra ( härralõpp)
või läänimehe ( mehelõpp) surmaga, samuti lääniõiguslike truuduskohustuste
rikkumise tõttu või ka läänimehe ühepoolsel ülesütlemisel.10.-12. sajandil muutusid
läänid päritavateks ning vasalli õigused lääni üle kasvasid. Ajapikku võisid ka naised
pärida- 13. sajandil kujunes välja lääniõigus. Teatud juhtudel läänistati ka muid tulusid.
Hiliskeskajal sai lääne ka võõrandada 1) pantimise teel, 2) müümise teel- ostja maksis
müüjale, müüja palus senjööri, et ta lääni tagasi võtaks ja läänistaks ostjale. Sellepeale