ootamatult. Tema enda isand, don Juan, olevat jätnud donja Elvira südamesse sügavad jäljed ning nüüd ajab naine tema juurest ootamatult lahkunud meest taga. Gusman uurib, et kas Sganarelle isanda tunded on tema isanda suhtes jahtunud. Gusman hakkab vaikselt vihaseks saama, kuna saab teada, et milline mees see Don Juan õieti on. Talle jääb mõistmatuks, et kuidas ta saab peale nii paljusid armuavaldusi, kirju, kinnitusi ning korduvaid truudusevandeid veel oma sõna murda. Mees oli oma meeletuses isegi nunnakloostri müüride ees käinud donja Elvirat palumas. Sganarelle ütleb Gusmanile saladuskatte all, et tegu on suurima lurjusega, keda maapind iial kandnud on. Mees ei karda ei taevast ega pühakuid. Naisevõtmise peale on ta meister ning nimekiri, kellega ta abiellunud on ning kohe peale seda varvast lasknud, on piisavalt pikk, et õhtu ära sisustada. Sganarelle räägib, et vihkab teda, kuid peab teda kahjuks truult teenima. Don Juan
Tema kõrge mehine kuju tõmbas vägisi kõige ilusamad neiusilmad enese poole. Tema tugev käsivars sirutas kanged vastased liiva peale ja tõi ta nimele kuulsust. Ja õhtul istus ta vagusas, magusasti lõhnavas kambris ja kivikõva sõjamehe hääl rauges armukese jalgade ees pehmeks, araks armastuse sosinaks . . . Siis kutsus keiser teda sõtta kaugele maale. Truu rüütel täitis kohust, kiskus end mõrsja käte vahelt lahti ja tõttas truudusevandeid kaasa võttes otsekohe võitlusse, kus vaprate tegude 'järele tema väesalk viimaks lüüa sai, kuna teda ennast kangema vaenlase oda rabas ja hingetuna võõrale pinnale paiskas. Lahingu torm mühises mööda, 32 halastajad maainimesed leidsid haavatu külma maa pealt, tõstsid üles ja viisid oma koju. Palavik raputas mõne nädala nõrkenud keha, surm kõlistas tema sängi ääres oma külma vikatit, lugedes minuteid, millal pingule tõmmatud elulõnga jõuaks läbi lõigata. Aga mahedad
annaabi.ee 
