Lihtsustatult võetud keeruliste protsesside analüüsi käigus esitatakse kolmeastmelise hierarhiana: kõrgem, kesk-ja madalam ehk töölisklass. Tõsiste järelduste tegemiseks selline lihtsustatud jaotus ühiskondlikes protsessides ei kindlusta objektiivsust. Suured sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised muutused, nagu revolutsioon (16.sajandil) industrialiseerimine (19.sajandil) või revolutsioonid toovad endaga kaasa olilisi nihkeid ühiskonna sotsiaalses truktuuris. Need nihked peegeldavad ka poliitiliste jõudude suhete ja vahekordade muutustest. Nii on ka Eesti sotsiaalses struktuuris taasiseseisvumise järel toimunud tõsiseid nihkeid, mille tulemusena on nõukogudeaegne, suhteliselt homogenne (väikeste erinevustega sissetulekutes, haridusvõimalustes, kultuuritarbimises, reisivõimalustes) sotsiaalne struktuur asendunud ühiskonnaga, kus valitsevad teravate piiridega sotsiaalsed erinevused
Ühiskonna seisukohalt võiks õigusliku sotsialiseerumisena käsitada süsteemi suutlikkust leida õiguslikult ratsionaalseid mooduseid adekvaatseks reageerimiseks ja kohandumiseks muutuvate tingimustega, sealhulgas eriti oma liikmete õiguspäraste ootuste ja nõudmistega. Sellega ühiskond võimaldaks subjektse eneseteostamise vabadust kõigile oma liikmetele sõltumata nende asendist staatuselises truktuuris, kaitseks eri staatuses subjektide õigust olla võrdne erinevuses. horisontaalne sotsiaalne struktureeritus millised need staatused ja rollid peaksid olema et kõik staatused ja positsioonid oleksid võrdsed. Igaüks võiks oma staatusele loota ja olla selleks subjektiks, kellel on õigus õiguse arendamisel midagi juurde öelda. Et iga subjekt saaks sõna sekka öelda ühiskondlikus elus ja riikile institutsioonide tegevuses. 7. Sotsialiseerimisagendid (mõiste ja liigid).
annaabi.ee 
