edasilauljal ilmselt kergem kui nende kirjapanek. Rüütlid ja õuedaamid laulsid ja luuletasid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile. Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Algul andis tooni kõrgaadel, hiljem kohtame samavõrd alamaadlit, kuid särav anne tõi laulikute hulka ka madalast seisusest inimesi. 13.saj. hakkas truvääride kunst linnastuma ja oli seetõttu võrreldes trubaduuridega rahvuslikum. Peamisteks olid armastus ja kangelaslaulud, iseloomuliku südamedaami kultusega(rõhutatud aupaklikkus ja alandlikkus) Prantsusmaal ja Saksamaal oli rüütliluule valdavalt ilmalik, Hispaanias ja Itaalias peamiselt vaimul Lk.4 IV MITMEHÄÄLNE MUUSIKA (IX-XIV saj.) V MADALMAADE MUUSIKAAJALUGU(XV-XVI saj.) 1.Burgundia kool ehk I madalmaalaste põlvkond; Dufay.
Riim tuli hiljem romaani mõjutustega. Kõlavus saavutati rõhkude korrapärasusega. ,,Vanemas Eddas" on vanaskandinaavia luule tähtsaim kujund kenning nimisõna asendati vähemalt 2-sõnalise ümberütleva ühendiga. ,,Vanema Eddaga" samal ajal levis Islandil skaldide luule. Skaldid olid elukutselised laulikud, kes kuulusid kuningate ja ülikute kaaskonda, ülistasid nende kangelastegusid, paistsid silma eriti arenenud värsikunstiga. On teooriaid, mis seostavad skalde trubaduuridega, sest viikingiretked ulatusid Prantsusmaale, Põ-Itaaliasse ja Bütsantsi. Anglosaksi eepos ,,Beowulf" pärineb 10.saj algusest, olles seega keskaja üks iidsem käsikiri, pärit Inglismaalt. Arvatakse, et algkujul on loodud 7.8.saj paiku Põ-Inglismaal, kus põlised anglosaksi valdused ulatusid Sotimaani. ,,Beowulf" räägib sündmustest Taanis ja Lõ-Rootsis, sest 5.saj tungisid keltidest asustatud Briti saartele anglid ja saksid Lõ-Skandinaaviast ja Friisi aladelt
annaabi.ee 
