Mesosfäär - Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 80–85 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põleb enamik meteoore ära, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris tõusta, seda madalamaks õhutemperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal. Stratopaus - stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab. Stratosfäär - stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Õhuemperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht neelab ehk absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib õhutemperatuur kõikuda vee külmumistemperatuuri lähedal. Tropopaus - asub troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 – 15km maapinnast. Tropopausi paksus on mitusada meetrit kuni 2–3 km
madalamaks temperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal (keskmine temperatuur −85 °C). Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. • Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (−60 °C) palju soojem ning seal võib temp. kõikuda külmumistemperatuuri lähedal Stratopaus on stratosfääri ja mesosfääri piiriks ning see asub 50–55 km
Mesosfäär Mesosfäär asub stratopausi kohal ja ulatub 8085 km kõrguseni geoidi pinnast. Siin kihis põlevad enamikmeteoriidid, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub. Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. Stratosfäär Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (60 °C) palju soojem ning seal võib temperatuur kõikuda külmumistemperatuuri lähedal. Stratosfäär Hüppe stratosfäärist Felix Baumgartneril õnnestus kosmosest vabalangemises helikiirus(1235 km/h) ületada, saavutades
Mesosfäär on atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km. Õhutemperatuur selles kihis kõrgusega tõuseb, temperatuuri maksimum (umbes +50°C) on kõrgusel umbes 60 km. Mesosfääris esinevad ja tavaliselt põlevad ära meteoorid. Stratopaus on atmosfäärikiht stratosfääri ja mesosfääri vahel kõrgusel 45–55 km. Stratosfääris õhutemperatuur kõrgusega kasvab ning jõuab lokaalse maksimumini stratopausis (umbes 0°C). Stratosfäär on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13–45 km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) 56,5 kuni 0,8 °С. Tropopaus on Maa atmosfääri osa, atmosfäärikiht troposfääri ja stratosfääri piiril. Paikneb kõrgusel 8 km maapinnast. Tropopausi paksus on kuni 2–3 km. Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele. Troposfääri kohal olevat atmosfääri osa nimetatakse stratosfääriks,
Geograafia KT 1. Mõisted: · Atmosfäär ehk õhkkond on Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest · Troposfäär-atmosfääri alumine kiht (maapinnalt 815, temp. langeb, ilmastikunähtused) · Stratosfäär-atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal (1050km, temp. tõuseb, osoon) · Ilm-pidevalt muutuv atmosfääri olek, mida põhjustavad päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevad füüsikalised protsessid (kujundavad õhutemperatuur, õhurõhk, õhuniiskus, sademed, tuul) · Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim · Maa kiirgusbilanss- aluspinnale langenud ja sealt lahkunud kiirguste
kahaneb 37. Missugune pilvepaar on väljanägemiselt sarnane altocumulus ja cirrocumulus 38. Külmal talvehommikul on kõige tõenäolisem udu tekkekoht orus 39. Kiirguslik inversioon esineb kõige tõenäolisemalt juhul kui maapinna lähedal 40. Kui keskkonna temperatuuri gradient on väiksem kui märgadiabaatiline, siis atmosfäär on absoluudselt stabiilne c) Vasta küsimustele (3 punkti ülesanne) 41. Miks on tropopausist kõrgemal väga vähe veeauru? 42. Miks on virmalised jälgitavad vaid suurtel geograafilistel laiustel 43. Defineeri albeedo. Mis vahemikus muutuvad looduslike pindade albeedod 44. Defineeri segusuhe. Missuguste ülesannete puhul kasutame just seda niiskuse karakteristikut. 45. Missugused tingimused peavad olema täidetud, et pilv annaks sademeid 46. Kasutades õhutemperatuuri ja veeauru hulga ööpäevaseid käike, selgita kuidas
homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine.Selline säästlik areng säilitab maad, vett, taimi ja loomseid ressursse, on keskkonda mittekahjustav, tehnoloogiliselt asjakohane, majanduslikult elujõuline ja sotsiaalselt vastuvõetav. 44. SEKUNDAARNE SUKTSESSIOON on koosluse kujunemine alale, kus eelev kooslus on osaliselt hävinud. Kiirem kui primaare suktsessioon. 45. STRATOSFÄÄR on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 13-45 km. 46. SÜNERGISM on nähtus, kus kaks või enam mikroliiki saavad järjestikuste reaktsioonidega lagundada mingi raskesti omastatava ühendi või biosünteesida sellise ühendi, mida nad kumbki eraldi lagundada või sünteesida ei suuda. 47. TOIDUAHEL on toitumissuhete alusel reastatud organiside jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. 48. TOIDUVÕRK omavahel seotud toiduahelad. 49
Hapnik 21%, tekib fotosünteesi käigus, vajalik organismidele hingamiseks Süsihappegaas 0,03%, tekib fossiilsete kütuste põletamisel, vulkaanipursete ja organismide hingamise tagajärjel, neelab pikalainelist soojuskiirgust Veeaur 0,5-4%, neelab nii päikesekiirgust kui maapinna soojuskiirgust Argoon 0,93% Teised gaasid 0,04% 2.Sfäärid Troposfäär - kõige alumine atmosfääri kiht, kus paikneb peamine osa õhkkonna massist; temp. järk-järguline langemine keskm. 6°C km kohta. Tropopausist kõrgemal temp. enam ei lange. Stratosfäär - ulatub ligi 50km kõrguseni; temp. hakkab kõrguse kasvades tõusma. Põhjuseks osoonikiht. Mesosfäär - 50-85km; enam osooni pole ja temp. langeb kõrguse kasvades kiiresti. Termosfäär - õhumolekule väga vähe, nende kineetilise energia tõttu temp. tõuseb. 3.Tuule kiirust ja suunda mõjutavad tegurid Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tekkinud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga alale.
40. Populatsioon - kõik organismid, mis kuuluvad samasse liiki ja kasutavad elu-, sigimis-, ja toitumispaigana ühist geograafilist piirkonda. 41. Populatsiooni tihedus - Populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta. 42. Primaarproduktsioon - algtoodang ehk esmane toodang 43. Produtsent - tootev organism. 44. Säästev areng – jätkusuutlik areng. 45. Sekundaarne suktsessioon - toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud. 46. Stratosfäär - atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. 47. Toiduahel - toitumissuhete alusel reastatud organismide jada. 48. Toiduvõrk - omavahel põimunud toiduahelate kogum 49. Troofiline tase - toiduahela energiaallikast olenev tase ökosüsteemis. 50. Troposfäär - atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 8–18 km kõrgusele. 2. (pikemalt) Millest koosneb ökosüsteem? Koosneb üksteist vastastikku mõjutavatest kooslustest ja nende keskkonnast, kus toimivad peamiselt suletud aineringlused
· Säästev areng on looduslike ressursside ja säilitamise ning tehnoloogiliste ja institutsionaalsete muutuste suunamine sellisel viisil, et tagada nii tänaste kui ka homsete inimeste vajaduste saavutamine ja jätkuv rahuldamine. · Sekundaarne suktsessioon toimub aladel, kus eelnev kooslus on osaliselt hävinud (näiteks metapõlengu või lageraie tagajärjel). · Stratosfäär atmosfääri kiht, mis algab troposfääri lõpust ehk tropopausist ja ulatub umbes 45 km kõrgusele maapinnast. · Toiduahel on toitumissuhete alusel reastatud organismide jada, millesse kuuluvad produtsendid, konsumendid ja destruendid. · Toiduvõrk - toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum . · Troofiline tase - organismi toitumisse puutuv või toidu ja toitainete hulka ja liikumist iseloomustav tase. · Troposfäär on atmosfääri alumine kiht, mis ulatub maapinnalt 1016 km kõrgusele.
Maalt lähtuvat soojuskiirgust. Troposfäär ulatub 8 km-ni suurtel laiustel ja 18 km-ni ekvaatoril; kõrgeim on suvel ja madalaim talvel. 99% planeedi veeaurust paikneb troposfääris. Veeauru sisaldus on kõrgeim troopikas (kuni 3%) ja väheneb pooluste suunas. Kõik ilmastikunähtused toimuvad valdavalt troposfääris. Tropopaus eraldab troposfääri stratosfäärist. Stratosfäär - on atmosfäärikiht tropopausist kõrgemal. Ta paikneb kõrgusel 1345 (1050) km. Stratosfääri alaosas (kuni 20 km) on õhutemperatuur konstantne, ülaosas (kuni 40 km) tõuseb kuni stratopausi alapiirini vahemikus -56,5 kuni 0,8 °. Sellega seoses puudub stratosfääris konvektsioon, aga esineb inversioon. Stratosfäär sisaldab umbes 90% atmosfääri osoonist (kõrgusvahemikus 1520 kuni 5560 km), mis on peamine stratosfääri soojusreziimi kujundaja ja mis määrab elu ülemise piiri biosfääris.
Siin kihis põlevad enamus meteoriidid, mis atmosfääri sisenevad. Mida kõrgemale mesosfääris liikuda, seda madalamaks temperatuur muutub. Mesosfääri ülemist piiri märgib mesopaus, mis on ühtlasi ka kõige külmem koht Maal (keskmine temperatuur 85 °C). Madalate temperatuuride tõttu mesosfääri ülaosas veeaur külmub ning tekivad moodustised, mida meie teame helkivate ööpilvede nime all. Stratosfäär Stratosfäär ulatub tropopausist kuni 51 km kõrguseni. Temperatuur kõrguse suurenedes tõuseb, sest stratosfääris paiknev osoonikiht absorbeerib UV-kiirgust. Stratosfääri ülemine osa on tropopausist (60 °C) palju soojem ning seal võib temperatuur kõikuda külmumistemperatuuri lähedal. Stratopaus on stratosfääri ja mesosfääri piiriks ning see asub 5055 km kõrgusel. Siinsel kõrgusel on rõhuks tuhandik merepinnal olevast rõhust ehk ligikaudu 0,101325 kPa. Troposfäär
. Kõige soojem on selles kihis maapinna ligidal, kõrguse kasvades temperatuur langeb kuni -70 kraadini. Teisisõnu –järjest kasvab jahtuva õhu suhteline niiskus ning mingist kõrgusest alates ületab see kastepunkti väärtuse. Reaalses atmosfääris ongi see nii ja tegelik vertikaalne temperatuurigradient on keskmiselt ainult –6 C/km. Tropopaus Troposfääri eraldab tema kohal paiknevast stratosfäärist õhuke suhteliselt külm tropopausi kiht. Tropopausist kõrgemal hakkab temperatuur tõusma. Troopikas on tropopausi temperatuur tavaliselt madalam kui parasvöötmes ja polaarjoone taga. Peapõhjus on selles,et troopikavööndi alumiste kihtide õhk on soojem kui polaaraladel . Stratosfäär Ülalpool tropopausi on õhk väga kuiv. Nimetus stratosfäär tähendabki kihilisust ja viitab asjaolule,et ülestikku paiknevate kihtide vahel õhk ei segune. Veeauru sisaldus küünib vaid mõne miljondiku mahuosani
annaabi.ee 
