Hermeneutika Piibli tõlgendamine keskajal (teoloogiline eksegees): sensus litteralis (kirjakoha grammatiline tõlgendamine, sõna üksühene tähendus) sensus allegoricus (kirjakoha sisemise mõtte või tagamõtte väljatoomine) sensus historicus (kirjakohast lähtuv ajaloo mõismine, kirjakoha tähendus seoses ajalooga) Hermeneutika Teoloogilise eksegeesi 4 astet: bukvaalne (tähttäheline, ajalooline tähendus) allegooriline (piltlik tähendus) tropoloogiline (psühholoogiline, moraalne tähendus) anagoogiline (ilmutuslik tähendus) Näide: Kuld bukvaalne: väärismetall, sära allegooriline: puhtus, tõde (sõnad kui puhas kuld), hinnalisus, väärtuslikkus (kuldaväärt), jõukus (kullakoormad), kestvus (kuldpulmad) tropoloogiline: armastus (mu kullakallis), tungiv soov omada (kuldvasikas) anagoogiline: [maapealne] paradiis (kuldne lapsepõlv / paradiisi kullatud väravad; Eedeni aed) Näide: Jeruusalemm bukvaalne: linn
üsna lihtne loodusobjektidel on juba iseenesest teatud tähendus. Looduse allegoriseerimine quadriga meetodil: kui täpne olla, siis allegooriline interpretatsioon vaid üks mitte-sõna-sõnalise interpreteerimise viise. Läbi keskaja oli väla kujunenud formaalne pühakirja tähendustasandi jaotus, mida tuntakse quadriga nimetuse all. Selle klassifikatsiooni järgi jaotatakse Origenese kolm pühakirja tähendustasandit neljaks: sõna-sõnaline; tropoloogiline ehk moraalne; anagoogiline ja allegooriline tähendustasand. Bestiaarid pmst keskaegsed ,,zooloogiaraamatud". Koondavad loomade-lindude loendeid ning nende kohta teadaolevaid andmeid. Piibli allegooriline tõlgendamine käis käsikäes loodusmaailma klassifitseerimisega sümbolite kaudu. Martin Luther - Tõstis Piibli teksti selle sõnasõnalises tähenduses otsustavalt ainsaks autoriteediks: ükski allegooriline tõlgendus ei tohtinud varjutada Piibli enese teksti Leidis, et
tõlkimine. Hiljem tekkis vajadus tõlgendada Homerose tekste. See põhjustas hermeneutika arengu. Keskajal töötas eksegees piibli tõlgendamisel. Hermeneutika peab kindlustama sõnumi täiusliku ja täieliku edasiandmise. Tegeletakse nn tumedate kohtade tõlgendamisega. Püüab vältida kahetist tõlgendust. Keskajal kujunes teoloogilises eksegeesis 4 astet: 1) bukvaalne, ajalooline tõlgendus; 2) allegooriline; 3) tropoloogiline (teksti varjatud tähendus), tekstis peituv moraalne sõnum; 4) anagoogiline, lõplik teoloogiline piiblitekstile tuginev tõlgendus. Hiljem viis Dante need neli astet üle ilmalike tekstide tõlgendamisse. Filoloogiline tõlgendamine. 29 Alles 18. sajandi Saksamaal kujuneb välja filosoofiline hermeneutika. F. D. E. Schleiermacher (1768-1834), luterlik teoloog, Berliini ülikooli õppejõud, Platoni