Valgus kui oluline keskkonnategur organismide jaoks
Nii on
põhjapolaarjoonel asuvad sadamad tavaliselt aastaringselt jäävabad, kuna neid "kütab"
Atlandi ookeanist Norra hoovusena Barentsi merre tungiv Golfi hoovuse jätk. Samal
laiuskraadil paiknevad teisalt pidevalt jääga kaetud Kanada fjordid ja jäine Gröönimaa.
Antarktikast piki Lõuna-Ameerika läänerannikut põhja suunas voolav külm hoovus koos
pinnaaluste vete kerkimisega on aga tegur, miks kohtame ekvaatoril asuva Peruu rannikul
niiske troopikapalavuse asemel üsna jahedat kuiva kliimat. Ookeani ja kliima suhted pole
tänaseni päris selged ning põhjused ja tagajärjed vahetavad sageli kohti. Sekkuvad sellised
asjaolud nagu sademed ja aurumine ookeani pinnalt, päikesekiirte peegeldumine valgelt
lumelt ja jäält, õhurõhk ja tuuled. Ometi toimivad kõik need faktorid koos nagu teatud
väljakujunenud rütmis. Kummalisel kombel levib kliimamuutuste rütm üle terve maakera,
annaabi.ee 
