vilja Metsikute banaanide vili kaalub 30-80 gr BANAANITAIM SORDIARETUS DESSERTBANAAN EHK PUUVILJABANAAN 1. Hapuka maitsega, magusa ja mahlaka lihaga 2. Süüakse pärast vilja kesta (banaanikoore) eraldamist 3. Maailmaturu üks tähtsamaid kaubaartikleid 4. Väike osa läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. JAHUBANAAN EHK KEEDUBANAAN 1. Väga tärkliserikkad 2. Peaaegu 40% süsivesikuid 3. Troopikamaades üks peamistest toiduallikatest KIUBANAAN EHK KANEPBANAAN 1. Kasutatakse manillakanepi saamiseks, millest valmistatakse nööre ja köisi 2. Looduslikult kasvab Indias ja Filipiinidel 3. Kultiveeritakse Jaaval ja Sumatral HTTP:// WWW.YOUTUBE.COM/WATCH?V=VAWDPWNIJWW KASUTATUD ALLIKAD www.miksike.ee/docs/referaadid/banaan_teel ekepler.htm http:// www.miksike.ee/documents/main/refera adid/banaanid.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Banaan
kiirendavad nad vees ainete ringlust Osad algloomad elavad maos ja aitavad seedida looamdel taimset massi lagundades selle mäletsejale vajalikeks toitaineteks Paljud algloomad on parasiidid Lamblia- kõhulahtisus inimese kehas, mis on põhjusttud mustate kätega söömisest Trihhomoonas- suguhaigus, mis levib sugulise kaitsmata vahekorra ajal Düsenteeriaalmööb- teatud tingimustes verine kõhulahtisus, troopikamaades nakatutakse saastatud vee ja toiduga Algloomade tähtsus inimesele Algloomi Algloomade liigilise kasutatakse koostise ja arvukuse biopuhastites alusel saab hinnata orgaaniliste ainete vesikeskkonna lagundamiseks seisundit Higuste põhjustajad koduloomadel ja inimestel Kodadest moodustunud setteid kasutatakse mitmel
Naturaalveinid sisaldavad 8...15% etanooli. Piiritusveinid on enamasti magusad, neile lisatakse viinamarjamahlakontsentraati või suhkruid ja nad sisaldavad tavaliselt 15...20% etanooli. Puuvilja-ja marjaveinid valmistatakse vastavate mahlade kääritamisel, lisades tublisti suhkrut, kuna tavalistes puuvilja- ja marjamahlades on suhkruid veini valmistamiseks liiga vähe. Mõdu, mida vanad eestlased ja teised Põhja-Euroopa rahvad jõid, pole midagi muud kui meevein. Troopikamaades valmistatakse igasugustest suhkrurikastest taimemahladest veine agaavivein pulque Mehhikos, mitmesugused palmiveinid Aafrikas. Piimhapekäärimise üldine võrrand : C6H12O6 ---> 2CH3CH(OH)COOH
1.Banaan Banaan ehk Musa on troopikamaade üks tähtsamaid puuvilju. Banaanid on pärit Kagu- Aasiast, aga sealt on levinud Austraaliasse, Hiinasse, Filipiinidele ja Lõuna-Ameerikasse. Euroopasse jõudsid banaanid alles 1885.aastal. Suurim aastatoodang on Brasiilias 6,5 miljonit tonni. Banaanitaim on kuni 4 meetrit pikk ehk suurim rohttaim. Mõne banaaniliigi ebavars võib olla kuni 15 meetrit pikk. Banaane on kokku umbes 400 sorti. Mõned tuntumad: Keedu- ehk jahubanaanid on paljudes troopikamaades põhitoiduaineks. Nad on kollase, rohelise, punase või violetja koorega. Viljaliha meenutab maitselt jahust kartulit. Dessert- ehk puuviljabanaanid on kollakas-valge magusa ja mahlaka lihaga, natuke hapuka maitsega. Nad on algselt rohelised, valminult kollase sileda koorega. Suurem osa dessert banaane süüakse värske puuviljana. Väike osa dessertbanaanidest läheb kuivatamiseks, jahu tegemiseks või helveste valmistamiseks. Punaseid banaane kasvatatakse Keenias ja tuuakse sisse Euroopasse
Iseloomulikud tunnused: · Meenutavad taime lehti või oksakesi. · Muudavad värvi öösel tumedama värvusega, päevakuumuses heledamat tooni. (Võib olla nii pruun, hall kui roheline) · Keha värvus oleneb valguse hulgast, toidutaimedest, elukohast ja vanusest. · Kestuvad elu jooksul umbes 10 korda. Elupaik: · On nähtud elutsemas enamasti Kesk-Aasias, Indoneesias ja ka mujal. · Armastavad elada siiski troopikamaades. · On vihmametsade ja mussoonmetsade asukad. · Raagritsikaid võib leida tihedatest põõsastest, puude okstelt, rohust ja kõikjalt, mis on vähegi värske ja roheline. · Eluiga kestab looduses enamasti mõnest kuust kuni aastani, kuid esineb ka erandeid. Pilte raagritsikatest: Paljunemine: · Paljunevad põhiliselt kahesugulisena, kuigi on liike, kes paljunevad nn neitsissigimise, mis tähendab, et järglaste saamiseks pole vaja isaseid isendeid.
Sulamistemperatuur: -114.3 °C Keemistemperatuur: 78.4 °C Happelisus: 15.9 3) Kus kasutatakse etanooli? Suur osa käärimisel saadavast etanoolist alkohoolsete jookide valmistamiseks. Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse väga palju keemiatööstuses ning vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab baktereid ning teda kasutatakse desifintseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis. Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. 4) Etanooli struktuur H H | | H -- C -- C --O -- H | | H H 5) Põlemine Etanool põleb moodustades süsihappegaasi ja vee. Põlemisvõrrand: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O 6) Mis on alkoholid?
kontsentratsioonis. Samuti on võimalik toota eteeni hüdratatsioonil: C2H4 + H2O -> CH3CH2OH. [2] Kasutamine Suur osa käärimisel saadavast etanoolist alkohoolsete jookide valmistamiseks. See on hea lahusti, seda kasutatakse väga palju keemiatööstuses ning vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab baktereid ning teda kasutatakse desifintseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis. Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. [3] 100-protsendiline alkohol 100-protsendiline alkohol ehk absoluutne alkohol on puhastatud etanool, mis ei sisalda vett. Tavaliselt käib selle mõiste alla etanool veesisaldusega alla ühe mahuprotsendi.
ETANOOLI KASUTAMINE Suur osa käärimisel saadavast etanoolist kasutatakse alkohoolsete jookide valmistamiseks. Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse väga palju keemiatööstuses ning vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab baktereid ning teda kasutatakse desifintseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis. Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mida omakorda saadakse naftast. Etanooli kasutusalad kokkuvõetuna: · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus
Roheline loob ühendavaid sildu ning leiab probleemidele kõiki osapooli rahuldava lahenduse. Nagu süda organismis, on roheline värvispektris lüüsiks. Roheline on õitsengu sümbol, eriti äris. See värv armastab hästi elada ning ümbritseda end parimate asjadega. Millega assotsieerub. Värvi optiline mõju. Roheline on looduse värv. Roheline seostub hea õnne, turvatunde, nooruse, helduse ja viljakuse, aga ka kogenematusega. Mõnedes troopikamaades assotsieerub roheline ohuga. Ta assotsieerub värskusega ja on nooruse ja tervise värv. Roheline mõjub optiliselt kaugena. Värvi ajalugu Vanas Egiptuses oli roheline pühitsetud lootuse, rõõmu ja kevade värviks neile tähendas roheline värv edenemist, kasvamist ja arenemist. Keltide müütides nimetatakse viljakusjumalat Roheliseks Meheks. Muistsed inimesed arvasid, et roheline mõjutab
mis võib lõppeda ka surmaga. Etanoolist võib tekkida sõltuvus, kuna suur osa käärimisel saadavast etanoolist kulutatakse alkohoolsete jookide valmistamiseks. Kuid seda ei kasutata ainult sellel otstarbel. Etanool on hea lahusti ja seetõttu kasutatakse seda väga palju nii keemiatööstuses kui ka vedelate ravimite valmistamisel. Etanooli kasutatakse ka desinfitseerimisel, kölni vees ja lõhnaõlides. Osades troopikamaades, kasutatakse seda ka bensiinina. Peale käärimise toodetakse etanooli ka süsivesinikest. Etanooli kasutamisel alkohoolsetes jookides on aga väga suur tagajärg. Kuna see tekitab joovet võib see olla väga kahjulik inimese elule. Isegi kui inimene pole tihti joobes võib juba üks kord piisav olla, et oma elu ära rikkuda. Tavaliselt kipub alkoholi tarbides tulema julgus, kuid see võib halvasti lõppeda. Järgmisel päeval kaineks saades võid seda eile õhtust viina
| | H H 5 3. KASUTAMINE Suur osa käärimisel saadavast etanoolist läheb alkohoolsete jookide valmistamiseks. Etanool on hea lahusti, seda kasutatakse väga palju keemiatööstuses ning vedelate ravimite valmistamisel. Etanool hävitab baktereid ning seda kasutatakse desinfitseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis. Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kutusena. Peale käärimisel saadava etanooli toodetakse tööstuses suurtes kogustes etanooli süsivesinikest, mis omakorda saadakse naftast. [6] 6 4. HUVITAVAID FAKTE 4.1. Destilleeritud alkohoolsed joogid nagu konjak, džinn, rumm ja tequila ei sisalda süsivesikuid, rasvu ega ka kolesterooli. [7] 4.2
tõstab see oktaani arvu, aga saastab keskkonda mürgiste pliiühenditega, mis kogunevad organismis ja kahjustavad meid ajaga. Teine võimalus oktaaniarvu tõstmiseks on suurendada bensiini koostises olevate alkaanide hargnevust (näiteks 2,2,3 – trimetüülbutaanil). On ka tõstetud mitmesuguste hapnikuühendite, näiteks eetrite või nitrometaani lisamise asemel. Mootorikütusena on proovitud ka alkohole, näiteks etanooli, aga see tuleb kõne alla ainult troopikamaades, kus suhkruroo jäätmetest toodetav etanool on väga odav. On lisatus 2,2,4 – trimetüülpentaani (tehnikas nimetatakse isooktaaniks). Väga väikse detonatsiooni kindlusega on ka heptaan. Diiselmootori tööpõhimõte. Diisli puhul peab õhku niipalju kokku suruma, et see kuumeneks temperatuurini, mille puhul sinna pritsitav kütus süttiks ise. Käivitamise kergendamiseks kasutatakse kas õhu eelsoojendamist või eelsüüte küünlaid, nende
Tüvest ja okstest saadud värvusetut vedelikku juuakse toniseeriva vahendina. Seemnetest saadud õli kasutatakse seepide valmistamiseks ja ka põletusõlina. Leidnud kasutust meditsiinis ning sellega värvitakse puuvillakangaid. Puu vaiku kasutatakse ravimina ja sellest tehakse siidivärvi. Katapepuu on botaanilises suguluses eukalüpti, granaadipuu ja parapähklipuuga. Katapepuud istutakse ilupuuna ja ka õli sisaldavate suurte seemnete tõttu paljudes troopikamaades. Välimine viljaliha meelitab juurde nahkhiiri, kes tükeldavad ja tassivad seda toiduks laiali. Sisemine viljaliha on luustunud ja moodustab pähkli, mis on mandli maitsega. Sisaldab parkainet, millele rauasooli lisades saab musta värvi, millest valmistatakse tinti. Sapeli on hinnatud väärispuu, väga ilusa tekstuuriga, tumeneb valguse käes kiiresti. Sapeli kattevineeri kasutatakse mööblitööstuses, vagunite ja kajutite siseviimistluses, sapeli
nõrgamõistuslikud lapsed. [1] Kasutusalad Kuna etanool on väga hea lahusti, kasutatakse seda väga palju keemiatööstuses ja vedelate ravimite valmistamisel. Peale lahustusvõime hävitab etanool baktereid ning teda kasutatakse desifintseerimiseks, sest naha pinnal ta inimese organismile kahju ei tee. Näiteks kölni vesi ja lõhnaõli on lõhnaainete lahused etanoolis . Mõnedes troopikamaades, kus suhkruroojäätmeist kääritatud etanool on väga odav, kasutatakse seda bensiini asemel automootori kütusena. Samas on teisi kasutusalasi (koos eelnimetatutega): · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, vaike, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus · Parfümeeriatööstus ( odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid ( tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused ( fenoolftaleiin)
kemiline kevad Kanep Üheaastane rohttaim, mis võib kasvada kuni 4-5 m kõrguseks. Kahekojaline taim. Emastaime õis annab ainult eakastaime ja vastupidi. Isesõites paikneb õietolm ja emastaime emakas ja sigimik. Isetaim areneb kiiremini. Nad on tuule abil risttolmlevad. Puuvill Kasvab troopikamaades looduslikult kuni 6 m kõrguseks ja on mitmeaastane taim. Kultuuris kasvatatakse puuvilla 1,5 m taimena ja on üheaastane kultuur. Õis on korrapärane riietine. Pärast viljastumist moodustub sigimiskast kupar. Valmides kupar pokatab. Ühes kupras võib olla 10-12 seemet. Seemned sisaldavad õli. Mugulviljad Kartul Solanum tuberosum, ta kuulub maavitsaliste sugukonda ja teda on võimalik paljundada kahel viisil:
Vanilli Vanill on käpaliste ehk orhideeliste sugukonna troopiline liaan, pärit Kesk-Ameerika rannikumetsadest. Käpalised on maailmas tuntud peamiselt ilusate õite poolest, kokku arvatakse neid olevat kuni 35 000 liiki. Majandusliku tähtsusega taimi ei ole palju, tähtsaim on vanill. Oli Mehhikos juba asteekidel tähtis kultuurtaim. Praegu kasvatatakse kõikjal troopikamaades, kohati kakaopuu istandikes. Suurimad tootjad on Ida-Aafrika saared (Madagaskar, Komoorid, Seisellid), Lõuna-Mehhiko, keset Vaikset ookeani asuv Tahiiti saar ja teised. 85% maailma vanillitoodangust annab Madagaskar. 1967. aastal saadi Madagaskaril 64 000 tonni kohvi, 12 000 tonni nelki ja 1500 tonni vanilli. 6-10 meetri kõrguse liaani tugipuudeks istutatakse valgust läbi laskva võraga puid. Paljundatakse seemnete või pistokstega
puiduhinnad tõusta, kuid turgudele avaldatav mõju sõltub puittoodete hinna elastsusest ja sellest, mil määrab tõuseb huvi asendustoodete vastu. Mõju ulatus sõltub sellest, kui laialdaselt litsentsiskeemi õnnestub rakendada. Juhul kui süsteemis osalevad üksnes mõned põhilistest ELi puitu eksportivatest riikidest, on mõju minimaalne. Kui sellega ühinevad kõik põhilised eksportijad, on mõju suurem. Litsentsisüsteemi rakendamine troopikamaades mõjutab eelkõige kuut liikmesriiki, kes impordivad ELi 83% troopilise puidu toodetest. Parasvöötme maadest, eriti Venemaalt pärit puidu osas on kõige suuremat mõju oodata Põhjamaades. 14 Venemaalt pärit import ELi ületab oluliselt troopikamaadest pärit impordi mahtu ning seda tuleks arvestada vabatahtliku litsentsisüsteemi kavandamisel kõnealuste maadega.
mis oli varem talle toeks. Niisuguste puude hulka kuuluvad perekonna Ficus mõned esindajad (Kagu-Aasias, Aafrikas). Troopilise vihmametsa mitme tuhande puuliigi hulgas leidub hinnalise puiduga liike (näiteks mahagonipuu Swietenia mahagoni Antillidel). Mõnedest puudest saadakse kautsukit (tuntuim on kautsukipuu Hevea brasiliensis), kamprit (kampripuu - Cinnamomum camphora), hiniini (kiinapuu - Cinchena ledgeriana) jm. Mitmeid troopilisest vihmametsast pärit kultuure kasvatatakse laialdaselt troopikamaades. Siia kuulub juba nimetatud kautgukipuu (Indoneesia, Malaisia, Indo-Hiina maad, troopiline Aafrika), banaan (Aafrika, India, Indoneesia, Lõuna-Ameerika, Okeaania), mango (troopiline Aasia), kohvipuu (Lõuna-Ameerika, Aafrika, troopiline Aasia, Okeaania), kakaopuu (Aafrika, Lõuna-Ameerika, troopiline Aasia) nelgipuu, kaneelipuu, muskaatpähklipuu (troopiline Aasia), saagopalm (troopiline Aasia, Aafrika) ja mitmed teised. Parasvöötme rohtlad. Evolutsiooniline ajalugu.
Valmistatakse põhiliselt jahvatatult. Lõhn meenutab aniisi, kuid on varjunditerikkam. Kardemoni viljad on kolme pesaga õlgkollased ovaalsed karbikesed, milles asuvad seemned. Maitse on terav, lõhn tugev, kuid meeldiv, mille annavad kardemoniõlid. Muskaatpähkel on muskaadipuu viljas asuv seeme. Seda ümbritseb võrkjas ja rasvane seemnerüü, mida kutsutakse muskaadiõieks. Maitseainena kasutatakse mõlemaid. Maitse on terav, põletav, aroom tugev, peen ja vaigulõhnaline. Vanill on troopikamaades kasvavate orhideeliste liaanikauntest saadud maitseaine. Kaunte pikkus on 25...30 cm. Aroom on tingitud temas leiduvast vanilliinist. Viimast (kergelt kollakas kristalliline pulber) toodetakse ka keemilisel teel. Vanilliini ja tuhksuhkru baasil toodetakse vanilliinisuhkrut. Sinepi liigid on valge sinep ehk inglise sinep (mahedamaitseline, magusavõitu), must sinep ehk prantsuse sinep (teravamaitseline, parim) ja pruun ehk vene ehk sarepta sinep (teravamaitseline, kuid robustsem)
annaabi.ee 
