Referaat Katariina II
Wagneri juhatusel rangelt luterlikus usus ning pidas tõsimeeli kinni kõigist
sellega seotud hoiakutest ja kohustustest.
Nii kasvas Sophie kuni oma kümnenda eluaastani vabalt ja ilma eriliste rõõmude
ja muredeta. Ta kasvas kenaks, saledaks ja armsaks tüdrukuks.
1739.aastal võtsid vanemad ta kaasa perekonnapeole Kielis. Seal kohtas ta
esimest korda poissi, kes pidi saama tema õnnetuseks : Karl Peter Ulrich von
Holstein-Gottorpi, Rootsi ja Venemaa troonipretendenti. Sophie mõtles juba sel
ajal oma tulevikule, abielule, oma kohale ühiskonnas. Ta ei tahtnud mingil juhul
mõne kolkavürsti kõleda lossi armetus hämaruses alla käia.
Kuningannaks saada polnud just kõige viletsam väljavaade maa peal. Ema
külastas oma venda Lüübekis, kes oli määratud orvuks jäänud hertsogi
kasvatajaks, ja kui Jelizaveta I Petrovna 1741.aastal Venemaa troonile astus, tegi
Sophie ema suuri pingutusi, et valitaks just nimelt tema laps, ise teadmata, kas
annaabi.ee 
