Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"trooniletuleku" - 3 õppematerjali

Baltisaksa kõrgkultuur – Karl Ernst von Baer
3
docx

Baltisaksa kõrgkultuur – Karl Ernst von Baer

Baltisaksa kõrgkultuur ­ Karl Ernst von Baer Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa saksa rahvusest ülemkiht. Eesti- ja Liivimaal asunud baltisakslased sattusid korduvalt Rootsi võimu alla, Kuramaa baltisakslased aga mitte ­ nemad olid vaid eraldatud Poola vasallriigina. Aleksander II trooniletuleku järel, 19. saj teisel poolel, tugevdas ta seisuslikku autonoomiat, võttes käibele sõna "baltlane". On võimalik, et Eesti, Liivi ning Läti päritolu oli tabuteema. Kõik, kes olid kas vasallid või aadlikud nimetati automaatselt sakslasteks. Läänemere idaranniku maade feodaalse ühiskonna kolm esimest priviligeeritud seisust moodustusid siiski põhiliselt baltisakslastest. Nede hulka segunes aga sajandite vältel juurde rootsi, poola, vene, prantsuse, soti, iiri, tatari

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Victoria
14
doc

Victoria

Victoria õmbles nukke, mille valmistamisel aitas kaasa tema guvernant Lehzen, kes võitis seda tehes tüdruku poolehoiu ning usalduse. Victoria sai endale kõhutüüfuse, misläbi oleks ta peaaegu surnud. Sellele lisaks painas teda Conroy, kellel oli Victoria ema toetus. Tüdruk oli ema reeturlikkusest vägagi haavataud, kuid seeläbi muutus ta aina targemaks ja samas ka vanemaks, sest aeg ju siiski käis edasi Victoria trooniletuleku poole. Mingil hetkel hakkas ta juba ootama, et kuningannaks saaks, sest siis lootis ta saada vabadust. 5 Kuninganna Victoria 19. juunil 1837. aastal surigi kuningas William IV ning Victoria sai kuninganna troonile, saabus kauaoodatud vabadus piinavast Conroy'st. Kroonimine ise toimus 21.juunil 1837. aastal

Ajalugu → Ajalugu
24 allalaadimist
ÄRKAMISAEG
13
doc

ÄRKAMISAEG

Ta ei pooldanud ka Jakobsoni reaalpoliitilist idaorientatsiooni, kartes venestamise ohtu ­ ohtu eesti keelele ja luteri usule. 1880. aastal lahkus ta Peterburi eesti Jaani koguduse õpetajaks, mis vähendas tema mõju edaspidises rahvuslikus liikumises. Hurda rolli olulisus kajastub ka rahvaluule kogumisel ja Aleksandrikooli organisatsiooni juhi kohal. 1880. aastate alguses hakati venestamispoliitikat ellu viima ka Baltimaades ning esmakordselt jättis Aleksander III oma trooniletuleku järel kinnitama baltisakslaste seisuslikud privileegid, mida tema eelkäijad seni olid alati teinud. Ning sama dekaadi keskpaigast algas siinses piirkonnas tugev venestamine. Siiski oli sellel ka järgnevale arengule positiivne tähendus just seoses balti erikorra kärpimisega. Siiski süvendas venestamispoliitika kriisi eesti rahvuslikus liikumises, mitmed rahvusliikumise tegelased sattusid venestamise sõiduvette, mida soodustas ka 7

Ajalugu → Ajalugu
9 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun