Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Schubert on kirjutanud 9 sümfooniat ja 8 sümfoonia on nimega „Lõpetamata“. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast. 1. osa. Allegro 2. osa. Andante 3. osa. Menuett 4. osa. Finaal 2.Instrumentaalkontsert- on tavaliselt kolmeosaline muusikateos sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi näiteks klaverikontsert, trompetikontsert. Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1.osa on sonaadivormis ja kiires tempos 2.osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis 3.osa on kiire, tavaliselt rondovormis 3.Sümfooniline poeem-on sümfooniaorkestrile kirjutatud üheosaline teos, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed. Sümfooniline poeem on enamasti kirjutatud sonaadivormis. Strauss on kirjutanud „Kodusümfoonia“.
trombooni koosmäng mõnes palas on nii kaunis, lummab oma mängutehnika võluga. Mõne pala iseloomustamiseks olin lisanud enda märkmepaberile märksõnad : natuke masendav , kriiskav, tempokas, järsk ning vahetevahel veniv. Tuuba ja tromboon lisasid siiski vürtsi juurde. Kontsert oli üllatavalt lühike, see tundus mulle harjumatu ning nimetasin kontserdi enda jaoks ümber minikontserdiks. Kava Air de Bravoure(Andre Jolivet) Aarne Ots Trompetikontsert(Aleksander Arutjunjan) Norman Verte Kontsertiino nr 21(Julien Porret) Marek Solomontsuk , klaveril Kaisa Laasik Sentimentaalne valss(Franz Schubert) Ingmar Nõmmann Neiu läheb tantsima , Minu isamajakene(rahvaviisid) Kaarel Taavet Saretok Muti metroo(Riho Päts) Andreas Kalvet Die Würde(Georg Philipp Telemann) Robert Lehtma Kavatiin(Karol Kurpinski) Laur Keller, klaveril Kaisa Laasik Anmut(Georg Philipp Telemann ) Jose Antonio Page Ramirez
Üldjuhiks Jannsen ja Valga koolmeister Kunileid. 12 vaimulikku ja 14 ilmalikku laulu (2 eestikeelset). Mõte oli äratada oma rahvas, hoogustada rahvuslikku ärkamist, suurendada ühtekuuluvustunnet, hoogustada kooride teket, et heliloojad hakkaksid ise looma. Instrumentaalkontsert Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: osa on sonaadivormis ja kiires tempos osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis osa on kiire, tavaliselt rondovormis Interpreet - Interpreet ehk interpreteerija on millegi tõlgendaja. Enamasti peetakse interpreedi all silmas heliteose esitajat, eriti solisti või dirigenti. Mis uuendusi tõi ooperisse Wagner? - Kustutati ooperis tuled ja orkester hakkas augus mängima.
Georg Friedrich Händel - ooper 'Rodelinda', Bertarido aaria 'Vivi tiranno' (Elagu türann) Georg Friedrich Händel - oratoorium 'Messias', koor 'Halleluja' KLASSITSISM Christoph Willibald Gluck - ooper 'Orfeus ja Euridice', Orfeuse aaria 'Che faro senza Euridice' (Mida teen küll ilma Euridiceta) Franz Joseph Haydn - Sümfoonia nr. 94 'Üllatussümfoonia', II osa Andante Franz Joseph Haydn - Trompetikontsert Es-duur, III osa Allegro Wolfgang Amadeus Mozart - Sümfoonia nr. 40, I osa - Allegro molto Wolfgang Amadeus Mozart - ooper 'Võluflööt', Papageno aaria 'Der Vogelfänger bin ich ja' (Olen linnukaupleja) Wolfgang Amadeus Mozart - ,Reekviem', osa ,Dies irae' (Viha päev) Ludwig van Beethoven - Sonaat nr. 14 ,Kuupaiste', I osa Adagio Ludwig van Beethoven - Sümfoonia nr
*Tema sümfooniad muutusid 1665.-1775. aastate vahemikus õukondliku meelelahutuse asemel tõsisteks teosteks. *Haydni ,,tormi ja tungi" ajajärku iseloomustab pingestatud väljenduslaad, elakorrapärased vormid ja segased efektid. *Haydn püüdis oma teostega kuulajaid sokeerida. *Romantilise tundelaengu saamiseks kasutab Haydn minoorseid helistikke. *Kasutab oma teostes palju ettearvamatuid dünaamikaefekte (nt. kogu orkestri ootamatu forte). 5 tähtteost ,,Keisrikvartett" ,,Trompetikontsert" ,,Aastaajad" ,,Sümfoonia nr 45 fis-mollis" ,,Loomine" Mozart 5 fakti elust *Esimeseks õpetajaks oli Mozartile tema isa. *Ta on loonud 41 sümfooniat. *Ta sündis 1756.aastal ning suri 1791.aastal. *Ta sündis perre seitsmenda lapsena. *Tema sünnilinnaks on Salzburg. 5 muusikutöö põhimõtet või loomingupõhimõtted *Hakkas juba lapseeas esinema palju ning reisis ringi Euroopas. *1770.aastatel komponeeris Mozart kõige suurema osa oma vaimulikest teostest.
Faktuur on sageli üsna läbipaistev ja hõre, oluline roll on soleerivatel pillidel. Väga leidlikult kasutab ta kõlavärve. Ohtralt ja fantaasiarikkalt kasutab Tamberg löökpille, nagu teoses kammeransamblile "Desiderium concordiae" (1997) (opetaja.edu.ee 2013) Mõned teosed süit "Vürst Gabriel" (1955) Concerto grosso (op 5, 1956) Ballett-sümfoonia (1959) ballett "Poiss ja liblikas" (1963) ooper "Raudne kodu" (1965) ballett "Joanna tentata" (1970) trompetikontsert nr 1 (1972) ooper "Cyrano de Bergerac" (1974) 1. sümfoonia (1978) oratoorium "Amores" (1981) 2. sümfoonia (1982) ooper "Lend" (1983) 3. sümfoonia (1987) "Fanfaarid" (Celebration Fanfares) "Tundeline teekond klarnetiga" (1996) "Desiderium concordiae" (Igatsus üksmeele järele, 1997) 4. sümfoonia (1998) Kokkuvõte Sain väga palju uut ning huvitavat teada Eino Tambergist. Kui algselt tundus, et ta on lihtsalt
Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast, romantismiajastu heliloojad „rikuvad” julgelt klassikalisi reegleid – näiteks Schuberti 2osaline sümfoonia. 4. Seleta mõistet „instrumentaalkontsert“. Instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). 5. Missugused pillirühmad kuuluvad klassikalisse sümfooniaorkestrisse? Missugused muutused toimusid sümfooniaorkestris 19.sajandil? Sümfooniaorkester on orkester, kuhu kuuluvad puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, keelpillid. 19. sajandi lõpul oli kolmene koosseis kohustuslik mistahes sümfooniaorkestri komplekteerimisel. Kolmeses koosseisus on suurendatud samatämbriliste puu- ja vaskpillide arvu kolmeni. 6
korduvat teemat: peateema ja kõrvalteema. I osa on tavaliselt kiires tempos /Allegro/, II osa on reeglina aeglases tempos /Andante/ ja III osa tantsulises tempos /Menuett, Scherzo/. Viimane osa ehk finaal on tavaliselt hoogne ja kiire.) Klassikaline instrumentaalkontsert Kontsert on 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Soolopilli järgi tuleb kontserdi nimetus, näiteks klaverikontsert, viiulikontsert, trompetikontsert jne. Teose II osa on tradit- siooniliselt aeglases tempos. Kontserte kirjutati palju juba eelneval, barokiajastul. 18. sajandil sai teose aluseks sonaadi- vorm ja kujunes välja uus, klassikalise ülesehitusega kontsert. Keelpillikvartett Žanri nimetus näitab nii teose pealkirja kui esitajate koosseisu - neli keelpilli. Need on I ja II viiul, vioola ja tšello. Teos on tavaliselt sarnaselt sümfooniale 4-osaline. Sonaat Sonaat on 3-osaline teos soolopillile. (Ilma orkestrita
12. SONAAT-ALLEGRO ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots) 13. SONAAT 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik 14. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 15. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA:
k. sabaots), Kasutatakse mitme osalise teose ühe osa vormina. Nt sonaat, instrumentaalkontsert. 12. SONAAT 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik. 1. osa Allegro(kiire) 2. osa Andante(aeglane tempo) 3. osa Menuett (tants) 4. osa Finaal( kiire tempo) 13. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 14. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast: 1. Kiire 2. Aeglane 3. Tants 4. Kiire. 15. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA:
12. SONAAT-ALLEGRO – ehk sonaadivorm koosneb sissejuhatusest, ekspositsioonist(1.peateema; 2.kõrvalteema), töötlus, repriis(PT+KT), Coda(lad.k. sabaots) 13. SONAAT – 4-osaline instrumentaalteos soolopillile kui ka ansamblile. Nii vaimulik kui ilmalik 14. INSTRUMENTAALKONTSERT - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Instrumentaalkontserdil on tavaliselt kolm osa: 1)osa on sonaadivormis ja kiires tempos; 2)osa on aeglases tempos, tihti variatsioonivormis; 3)osa on kiire, tavaliselt rondovormis 15. SÜMFOONIA - muusikaline suurvorm, sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile. Sümfoonia kujunes välja 18. sajandil Viini klassikalise koolkonna (Haydni, Mozarti ja Beethoveni) loomingus. Klassikaline sümfoonia koosneb neljast osast 16. HAYDNI LOOMINGU OMAPÄRA:
mõnikord ka lüüriline või kirglik väljenduslaad, mis saab alguse maalilistest kõlakujunditest ja enamjaolt heakõlalisest helikeelest. Tamberg on eesti muusika neoklassitsistliku suuna põhiesindajaid. 13. ,,Joanna tentata" libreto aluseks on poola kirjaniku J.Iwaszkiewiczi novell ,,Ema Joanna inglite juurest", mille algallikad pärinevad 17.sajandi prantsuse kroonikatest ja legendidest. See on draama dogmatismi ja inimliku tundevabaduse vastuolust. 14. Trompetikontsert nr.1 on Tambergi maailmas kõige enam mängitud teos. Kõnealune teos on väga keerukas, kuna esitab solistile väga suuri nõudmisi, kus mängutehnilise meisterlikkuse kõrval on sama oluline ka trompetimängija filigraanne kõlataju. Jaan Rääts 15. Jaan Räätsa looming on peamiselt instrumentaalne. Helilooja muusikat iseloomustavad üsna selged vormiproportsioonid ning klassikaliste vormiskeemidega arvestamine. See annab põhjust
teemat:peateema ja kõrvalteema. I osa on tavaliselt kiires tempos /Allegro/, II osa on reeglinaaeglases tempos /Andante/ ja III osa tantsulises tempos /Menuett, Scherzo/. Viimane osaehk finaal on tavaliselt hoogne ja kiire.) Klassikaline instrumentaalkontsert Kontsert on 3-osaline teos soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Soolopilli järgi tuleb kontserdinimetus, näiteks klaverikontsert, viiulikontsert, trompetikontsert jne. Teose II osa on tradit-siooniliselt aeglases tempos. Kontserte kirjutati palju juba eelneval, barokiajastul. 18. sajandil sai teose aluseks sonaadi-vorm ja kujunes välja uus, klassikalise ülesehitusega kontsert. Keelpillikvartett Zanri nimetus näitab nii teose pealkirja kui esitajate koosseisu - neli keelpilli. Need on I ja IIviiul, vioola ja tsello. Teos on tavaliselt sarnaselt sümfooniale 4-osaline. Sonaat Sonaat on 3-osaline teos soolopillile. (Ilma orkestrita
Vt 12. 14)Sonaaditsükkel on 3 või 4 osaline instrumentaalteos, kus vähemalt 1 osa ( tavaliselt esimene ) on kirjutatud sonaat-allegro vormis. 1. kiire ( son-allegro ), 2. aeglane ( aba, variats jne ), 3. tantsuline ( rondo, variats, aba jne ), 4. kiire, ülikiire ( rondo, variats, son-allegro ). 15)Sonaat- sonaaditsükkel soolopillile või soolole klaveri saatel (klaverisonaat, viiulisonaat) 16)Instrumentaalkontsert- sonaaditsükkel soolopllile orkestri saatel (trompetikontsert) 17)Keelpillikvartett- sonaaditsükkel neljale keelpillile (1.viiul, 2.viiul, vioola, tsello) 18)Sümfoonia- sonaaditsükkel orkestrile. 19)Avamäng- üheosaline sonaat-allegro vormis toes orkestrile. 20)Klaverikontserti II osa on aeglane, enamasti võib olla nii ABA kui variatsioon ja rondo vormis. 21)Sümfoonia III osa on tantsuline, seal võivad olla Aba, variats või rondo vorm. 22)Klaverisonaadis on soolotsükkel ainult klarnetile või saadab seda veel klaver. Klarnetikontserdis
sajandi II poolega suhteliselt vähe instrumentaalkontserte. Seda sellepärast et instrumentaalkontserdid sünnivad koostöös mõne väljapaistva solistiga, harvemini on helilooja ise mõne hea instrumendi valdaja. 19. Tuntumaid vokaal-instrumentaalsuurvorme 20. sajandi teisest poolest kuni meie ajani. Heino Elleri viiulikontsert h-moll (1934) Artur Kapi 1.orelikontsert (1934) Eduard Tubina kaks viiulkontserti(1942, 1945/49) ja üks kontrabassikontsert (1948) Eino Tamberg- Trompetikontsert nr 1 op 42 (1972) Eino Tamberg Concerto grosso op 5 (1956) Jaan Rääts-Kontsert kammerorkestrile op 16 (1961) Arvo Pärt-Tabula Rasa (1977) Erkki Sven Tüür- Tšellokontsert (1996) Erkki-Sven Tüür- viiulikontsert (1999) 20. Johann Valentin Meder: esimene eestimaalasest ooperi- ja vokaal- instrumentaalsuurvormi looja. Sündis Saksamaal Wasungenis, tegutses 1674-83 Tallinnas gümnaasiumi kantorina. Alates 1701 aastast Riia toomkiriku organist. Kirjutas oma eluajal 3 ooperit
17 noorsoofestivalil esimese preemia ja kuldmedali ning hinnati üleliidulisel konkursil teise preemia vääriliseks.23 Teoseid · süit "Vürst Gabriel" (1955) · Concerto grosso (op 5, 1956) · Ballett-sümfoonia (1959) · ballett "Poiss ja liblikas" (1963) · ooper "Raudne kodu" (1965) · ballett "Joanna tentata" (1970) · trompetikontsert nr 1 (1972) · ooper "Cyrano de Bergerac" (1974) · 1. sümfoonia (1978) · oratoorium "Amores" (1981) · 2. sümfoonia (1982) · ooper "Lend" (1983) · 3. sümfoonia (1987) · "Fanfaarid" (Celebration Fanfares) · "Tundeline teekond klarnetiga" (1996) · "Desiderium concordiae" (Igatsus üksmeele järele, 1997) · 4. sümfoonia (1998)24 Tunnustused · Eesti NSV rahvakunstnik 1975
keelpillikvarteti poolt. Klassikalise keelpillikvarteti koosseisu kuuluvad järgmised instrumendid: · Viiul I (esimene viiul, violino primo) · Viiul II (teine viiul, violino secundo) · Alt (vioola, viola) · Tsello (violoncello) Instrumentaalkontsert - tavaliselt kolmeosaline muusikateos (sonaaditsükkel) sümfooniaorkestrile ja soolopillile. Instrumentaalkontsert saab nime soolopilli järgi (näiteks klaverikontsert, trompetikontsert). Heliloojad: F. J. Haydn (1732-1809) oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Helilooja sündis Austrias tõllassepa pojana. Tänu ilusale lauluhäälele võeti ta 8-aastaselt Viini Toomkirikusse kooripoisiks. Seal sai ta oma põhilise hariduse. Samas koolis õppis ka tema noorem vend Michael, kellest sai samuti helilooja
annaabi.ee 
