Tegemist on ägeda nakkushaigusega. Pärast puugi hammustust on peiteperiood 521 päeva. Haigus algab kõrge palavikuga (>38,5 ºC), lisanduda võivad külmavärinad, tugev peavalu, lihaste ja/või liigesevalu, üldine halb enesetunne, harvem iiveldus, kõhuvalu, kõhulahtisus ja köha. Tüsistusi kaasneb väga harva. PUUK - ANAPLASMOOS Haigus algab gripilaadsete haigusnähtudega, esineb palavik, pea- ja lihasvalu. Lisaks tekivad veremuutused - võib tekkida trombopeenia, mille korral langeb vere hüübimisvõime, lümfopeenia, mille tagajärjel suurenevad lümfisõlmed või leukopeenia ehk valgeliblede arvu langemine veres. Haigus allub antibiootikumiravile. Esimest korda avastati haigus 2011 aastal Rootsis. Mehel tõusis kiiresti kõrge palavik, tekkis kõhulahtisus ja kadus teadvus. Haiglas avastati tal veretrombid jalgadest ja kopsudest. PUUK - POWASSAN viirus, mis on borrelioosiga võrreldes kordi hullem.
makrofaagideks, mis lammutavad hulgaliselt mikroorganisme ja rakkude jäänuseid. Mõned elundid (põrn ja lümfisõlmed) sisaldavad paigalisi makrofaage. · Trombotsüüdid ehk verelistakud vererakud, mis osalevad vere hüübimisel. Nad on tavaliselt ümmargused ja lamedad ega oma tuuma. Kokku kleepudes moodustavad nad valge trombi, mis suleb väikeste veresoonte vigastuse. Trombotsüütide arvu järsu vähenemise trombopeenia korral langeb vere hüübimisvõime. 9 Vereplasma. Plasma kujutab endast valku sisaldavat, kergelt kollaka värvusega kleepuvat vedelikku. Vereplasma 1 liitris on umbes 900-910 g vett, 65-80 g valke ja 20 g madalamamolekulaarseid ühendeid. Suurema osa orgaanilistest ainetest moodustavad vere valgud albumiin (aitab tagada vere osmootset rõhku), globuliin ja fibrnigeen (osaleb vere hüübimises)