Savimineraalid ja nendega koosesinevad mineraalid GÖTIIT Götiit on rauda sisaldav hüdroksiidne mineraal. Götiit on värvuselt kollakas- või punakaspruun kuni tumepruun. Esineb enamasti muldjate või neerjate agregaatidena, harva väljakujunenud tahkudega prismaliste kristallidena. Kuulub rombilisse süngooniasse. Götiiti kasutatakse peamiselt rauamaagina. HÜDROBIOTIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel. Ta kuulub kolmekihiliste trioktaeedriliste mineraalide struktuurrühma, sisaldab 2-8% MgO, on omaduste ja tunnuste poolest üldiselt sarnane hüdrumuskoviidiga, mistõttu savimineraalide määramisel muldades neid harilikult teineteisest ei eristata. HÜDROMUSKOVIIT Kuulub hüdrovilkude rühma. Tema tekke peamiseks allikaks on muskoviit, milles osa kaaliumi asendub hüdratsiseerunud vesinikiooniga. Hüdromuskoviit võib moodustuda ka sünteetiliselt päevakivide ja vilkude laguproduktidest
Esineb peenesoomuseliste või plaatjate agregaatidena. Neelamismahutuvus 20-40 mg-ekv/100g. Paisumisvõime, kleepuvus ja sidusus on pisut suuremad kui kaoliniidil. Happega töötlemisel märgatavaid muutusi ei toimu. Leidub rohkesti peaaegu kõikdes muldades, välja arvatud aluselistel kivimitel (basalt) mood. niiske troopika mullad. Tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel. Hüdrobiotiit tekib biotiiti sisaldavate kivimite murenemisel. Kuulub kolmekihiliste trioktaeedriliste mineraalide struktuurirühma, sisaldab 2-8% MgO, on omaduste ja tunnuste poolest üldiselt sarnane hüdromuskoviidiga, mistõttu savimineraalide määramisel muldades neid harilikult teineteisest ei eristata. Viimasel jal peetakse hüdrobiotiiti segakihiliseks, biotiidist ja vermikuliidist koosnevaks savimineraaliks. Vermikuliit (Mg, Fe2+, Fe3+)3/(Si, Al)4O10/.(OH)2.4H2O. Tekib biotiidi murenemisel või hüdrotermaalsel moondumisel. Kuulub vilgutaoliste paketiga 2:1
annaabi.ee 
