Vaid ime läbi pääses ta hukkamisest, kuigi julmalt tapeti mitu kaasosalist ja abilist tema põgenemistes. Leidub rohkeid tõendeid selle kohta, et Cervantes oli vangipõlves hispaanlaste seltskonna hingeks. Tema vaimne mõjukus ei jäänud tähele panemata peremeestele: oletati tema kõrget päritolu ja loodeti tema eest suurt lunaraha. Vanemate püüd poegi välja osta kandis vilja vaid osalt: sai vabaks Rodrigo, Miguel pidi veel ligi viis aastat kannatama, kuni Trinitaari ordu 1580 kõik hispaanlased vangist välja lunastas. Sama aasta 19. septembril asus Cervantes koduteele, olles Hispaaniast eemal olnud ühtekokku kümme aastat. Me ei tea, kas Cervantes jõudis Itaalias lugeda Tasso "Vabastatud Jeruusalemma", mis ilmus 1575. aastal. Kuid kirjanduslikku õhustikku ja elamusi hilisrenessanslikust Itaaliast pidi ta külluslikult endasse võtma, sest head tutvust
Vaid ime läbi pääses ta hukkamisest, kuigi julmalt tapeti mitu kaasosalist ja abilist tema põgenemistes. Leidub rohkeid tõendeid selle kohta, et Cervantes oli vangipõlves hispaanlaste seltskonna hingeks. Tema vaimne mõjukus ei jäänud tähele panemata peremeestele: oletati tema kõrget päritolu ja loodeti tema eest suurt lunaraha. Vanemate püüd poegi välja osta kandis vilja vaid osalt: sai vabaks Rodrigo, Miguel pidi veel ligi viis aastat kannatama, kuni Trinitaari ordu 1580 kõik hispaanlased vangist välja lunastas. Sama aasta 19. septembril asus Cervantes koduteele, olles Hispaaniast eemal olnud ühtekokku kümme aastat. 33aastast Miguel de Cervantest olid kodused Hispaanias küll pikisilmi oodanud, kuid perekonna jätkuv rahahäda ei andnud mahti hingetõmbeks, vaid sundis sedamaid teenistust otsima. Tõenäoliselt viibis Cervantes 1580. aasta lõpus Portugalis, kuhu sõdurina juba varem oli läinud vend Rodrigo. Felipe II Hispaania
Seal oli ka küllalt kloostreid, mille ilu oli tagasihoidlikum ja suurus rangem kui lossidel, aga nad olid ikkagi küllalt kaunid ja võimsad. Kõigepealt puutus silma bernhardiini klooster oma kolme kellatorniga ning Sainte-Genevieve'i klooster, mille praeguseni säilinud neljakandiline torn paneb muud taga kahetsema. Siis Sorbonne, see pooleldi õppeasutus, pooleldi klooster, millest on säilinud imetlusväärne lööv, siis ilus neljakandiline trinitaari klooster, ta naabruses asuv benediktiini klooster, mille müüride vahele käesoleva raamatu seitsmenda ja kaheksanda trüki vaheajal on teater poetatud, edasi frantsiskaani klooster oma kolme hiiglasuure kõrvuti katuseharjaga, siis augustiini klooster, mille graatsiline teravik Nesle'i torni kõrval Pariisi selle osa läänepoolses küljes teise kõrgema saki moodustas. Kolledzid *, need vahelülid kloostri ja ilmaliku maailma vahel,
annaabi.ee 
