metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahel. Hüdrosfäär - katkendlik kiht Maa atmosfääri ja litosfääri vahel, tahke ja vedel vesi. · Hüdrosfäärikeemia- määratud vee molekuli füüsikalis- keemiliste omadustega ja piirpindade atmosfäär/hüdrosfäär ning litosfäär/ hüdrosfäär keemiaga. · Vee molekuli füüsikalis- keemilised omadused: - Polaarne molekul - Moodustab vesiniksidemeid ja esineb dimeeridena( H2O), trimeeridena(H2O)3 ja stabiilsed on ka klastrid (H2O)20 . - Allub autoprotolüüsile H2O + H2O = H3O+ + OH · Hüdrofiilne- vett ´´armastav´´, polaarsed ühendid. · Nukleofiilne- tuuma, ka prootonit ´´armastav´´ . · Elektrofiilne- elektroni ´´armastav´´ reagent. · Hüdrofoobne vett ´´eemale tõukav ´´ , mittepolaarsed ühendid( benseen, alifaatsed süsivesinikud nagu metaan, propaan). · Lahustuvuse ´´kuldreegel´´- sarnane lahustub sarnases.
1018 tonni (~3/4 maismaast on mered ja ookeanid) Kogu hüdrosfääri veevarust on ainult 0,8% kasutatav puhta veena. Hüdrosfäärikeemia ... on määratud vee molekuli füüsikalis-keemiliste omadustega ja piirpindade atmosfäär/hüdrosfäär ning litosfäär/hüdrosfäär keemiaga. Vee molekuli füüsikalis-keemilised omadused *polaarne molekul, dipoolmoment on D = 1,84 D (suhteline laeng hapnikul on -0,34 ja kummalgi vesinikul +0,17) *moodustab vesiniksidemeid ja esineb dimeeridena (H2O)2, trimeeridena (H2O)3 ja stabiilsed on ka klastrid (H2O)20, (H2O)280 *allub autoprotolüüsile H2O + H2O = H3O+ + OH H3O+ on oksoonium-ioon, OH on hüdroksüülioon Mõisteid seoses veega * Hüdrofiilne - vett "armastav", polaarsed ühendid * Nukleofiilne on tuuma, ka prootonit, "armastav". Alused on nukleofiilsed reagendid (OH). * Elektrofiilne on elektroni (elektronpaari) "armastav" reagent (H+, Fe3+) *Hüdrofoobne - vett "eemale tõukav", mittepolaarsed ühendid (benseen, metaan, propaan jne)
kapsiidikihist (välimine ja sisemine kapsiid), mis ümbritsevad dsRNA genoomi (paikneb virioni keskses, 49 nm diameetriga, regioonis). Kapsiidis leidub kokku 132 funktsionaalselt tähtsat kanalit. Välimine kapsiid Välimine kapsiid kujutab endast mitteklassikalist T=13 ikosaeedrit ja koosneb 60-st valgu 2, 600-st valgu µ1, 36-st valgu 1 ja 600-st valgu 3 koopiast. Reoviiruste väliskapsiidi valkude kohta on teada et: µ1 valk on organiseeritud trimeeridena ja moodustab kapsiidi karkassi. Karkassis leidub kahte tüüpi kanaleid (diameetrid 2.5-11 nm) mida nimetatakse P2 ja P3 kanaliteks. Kumbagi kanalit on 60 koopiat ja nende funktsioon võib seisneda rakumembraani läbimisel toimuva µ1 struktuurse ümberkorralduse võimaldamises; 5
vajalik, et toota suuri viirushulki (oluline AIDSiks muutumisel). Vif promob montaaži ja seostub raku viirusvastase valguga, et ta ei saaks cDNAd hüpermuteerida. Vpu vähendab CD4 ekspressiooni ja võimendab virioni vabastamist. Vpr on oluline cDNA transpordiks tuuma, viiruse replikatsiooniks mittekasvavates rakkudes (nt. makrofaagid). Gag, gagpol ja env mRNAdelt sünteesitavad valgud tehakse polüproteiinidena, glükoproteiine protsessitakse ERis ja Golgis, suunatakse siis trimeeridena plasmamembraani. Gag ja gagpol polüproteiinid atsetüülitakse ja seostuvad plasmamembraaniga glükoproteiinidega samas kohas. Kahe genoomikoopia ja tRNA assotsieerumine promob pungumist. Pärast rakust lahkumist lõigustab viiruse proteaas gag ja gagpoli, et teha RT ja moodustada virioni südamik. See proteaas on ka rünnatav. Viirused mõmm :) 05/06 HIV Patogenees.
annaabi.ee 
