Ameerika kirjanik tabab üsna kohe ära meelsuse, mis majanduslikus ja poliitilises segaduses vaevlevas linnas valitseb. Vanemuise suur saal on muudetud tõeliseks pillerkaaritamise paigaks. Lampidega kaunistatud lavaraamid säravad hiiglaslike 10 jumestuspeeglitena, seda muljet süvendavad läikivhõbedased eesriided, mis panevad saali sillerdama. Triksterina ehk mängu juhtiva trikitajana stseenist stseeni liikuv konferansjee (Hannes Kaljujärv) seob tantsu- ja laulunumbritega vahelduvad tegevuspildid omavahel tugevamalt kokku. Samas tõmbab tema liiga särav ja liiga kõiketeadev lavakuju kohati tähelepanu eemale sellest, mis toimub väljaspool kabareed. Näiteks kaob majapidajanna preili Schneideri (Eva Püssa) ja juudi kaupmehe Schultzi (Aivar Tommingas) romansi areng taustapillerkaari peaaegu ära
Loki on tihti viikingite jumalate nõupidamistel soovimatu külaline ning harukordne teiste jumalatega võrreldes, sest tõenäoliselt ei kummardanud teda keegi. Kohanimed üle kogu Skandinaavia viitasid viikingite jumalate jaoks pühadele 29 paikadele Thori hiied, Odini metsalagendikud, Frey mäed -, aga mitte kusagil ei paista olevat templit Lokile. Selle asemel oli ta jumalate seas tuntud trikitajana ning teda võis alati pahanduste keskelt leida. Loki on ettearvamatu ja ohtlik nagu tuli kasulik, kui tema üle on võim, ning ohtlik, kui ta järelvalveta jääb. Loki oli vastutav, kuigi mõnikord tahtmatult, ka uute koletiste loomise eest, kes piinasid viikingite jumalaid nende kuulsaimates lahingutes. Loki on isaks Hel´ile, Põhjala
annaabi.ee 
