Juurdeviivaid harjutusi: - põikilaskumine mitmesugustes tingimustes: muutes keha asendit, kantimise suurust ja suuskade omavahelist asetust. - Triivimine kepitõugete abil otse. Selleks sobib kõva pinnaga järsk sile nõlv. Põikilaskumisasendist paigal lükatakse keppide jõul suusad külgsuunas mäest alla triivima. Mitte kantida! - Triivlaskumine keppide abil põiki. Mitte kantida! - Põikilaskumine vahelduvalt triivimisega. Selleks asendatakse laskumisel põikilaskumisasend põhiasendiga ja viiakse suusad lapiti triivima. Muuta asendit ühel laskumisel mitu korda. - Triivimisele minek põikilaskumisasendist järsul nõlval paigalt kergendusega alla. Hoiduda kantimisest! - Sama harjutus liikumiselt. - Eeltoodud harjutuste kordamine, lõpetades tegevuse suuskade sujuva kantimisega, s.o. triivpidurdusega.
areng võimaldab uusi uurimismeetodeid. Need näitavad uusi fakte. Kuid ka vana ja võibolla ka isegi hüljatud hüpotees võib uues vormis muuta kogu olemasolevat süsteemi. Seda nimetatakse siis juba paradigmaks. Niimoodi muudab see tegelikult kaasaegsemaks teaduslikule maailmavaatele. Näiteks geograafias õpitav laamtektoonika. Alfred Wegener seletas esimesena Aafrika lääne- ja Lõuna- Ameerika idaranniku kokkusobivust mandrite triivimisega. Oma väiteid põhjendas ta geoloogiliste andmetega. Ta leidis, et tänapäeval olemasolevad mandrid on kunagi lagunenud ühe suure mandri laialitriivinud osad. Kuni 20. sajandi keskpaigani seda hüpoteesi ei usutud, sest ta ei suutnud seletada mandrite liikumise põhjust. Nii ka teised geoloogid ei suutnud seda teha, kes pooldasid antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta- mine toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise
areng võimaldab uusi uurimismeetodeid. Need näitavad uusi fakte. Kuid ka vana ja võibolla ka isegi hüljatud hüpotees võib uues vormis muuta kogu olemasolevat süsteemi. Seda nimetatakse siis juba paradigmaks. Niimoodi muudab see tegelikult kaasaegsemaks teaduslikule maailmavaatele. Näiteks geograafias õpitav laamtektoonika. Alfred Wegener seletas esimesena Aafrika lääne- ja Lõuna- Ameerika idaranniku kokkusobivust mandrite triivimisega. Oma väiteid põhjendas ta geoloogiliste andmetega. Ta leidis, et tänapäeval olemasolevad mandrid on kunagi lagunenud ühe suure mandri laialitriivinud osad. Kuni 20. sajandi keskpaigani seda hüpoteesi ei usutud, sest ta ei suutnud seletada mandrite liikumise põhjust. Nii ka teised geoloogid ei suutnud seda teha, kes pooldasid antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta- mine toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise
areng võimaldab uusi uurimismeetodeid. Need näitavad uusi fakte. Kuid ka vana ja võibolla ka isegi hüljatud hüpotees võib uues vormis muuta kogu olemasolevat süsteemi. Seda nimetatakse siis juba paradigmaks. Niimoodi muudab see tegelikult kaasaegsemaks teaduslikule maailmavaatele. Näiteks geograafias õpitav laamtektoonika. Alfred Wegener seletas esimesena Aafrika lääne- ja Lõuna- Ameerika idaranniku kokkusobivust mandrite triivimisega. Oma väiteid põhjendas ta geoloogiliste andmetega. Ta leidis, et tänapäeval olemasolevad mandrid on kunagi lagunenud ühe suure mandri laialitriivinud osad. Kuni 20. sajandi keskpaigani seda hüpoteesi ei usutud, sest ta ei suutnud seletada mandrite liikumise põhjust. Nii ka teised geoloogid ei suutnud seda teha, kes pooldasid antud hüpoteesi. Näiteks USA geoloog Frank Taylor. Atlandi ookeani keskmäestiku ja rifti avasta- mine toimus läbi ookeani põhja väga täpse kaardistamise
Paremal korral pistis härra Maurus sulle valurahana kakskümmend kopikat pihku ja selle eest said sa karskuses neli napooleoni ning kaks klaasi teed, pealegi jäi veel kaks kopikat üle tagavaraks, s. t. teiseks korraks ette, kui sa said jällegi Jürka käest võmmida ning härra Mauruselt kakskümmend kopikat, nii et nüüd võisid juba süüa viis napooleoni, juua kaks teed ja ikkagi jäi veel kopikas ette kolmandaks korraks. Nõnda oli lugu Jürkaga, tema ,,triivimisega" ja ka võmmimisega. Ainult niipalju võiks veel juurde lisada, et igakord, kui härra Maurus andis sulle kakskümmend kopikat, ütles ta seletuseks Jürka kohta: ,,Hoidke temast eemale, sest tema on närviline. Tema kannab kaelkookudega vett, tema kannab väga palju vett, sest meie kõik tahame juua ja silmi loputada ning seda kõike peab kandma Jürka. Mõistate? Aga palju veekandmine teeb inemise närviliseks, see teeb hirmus närviliseks; härra Maurus on vana, tema teab