Lingvisti jaoks diakrooniast olulisem. Valdkond - üldgrammatika. Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. 15. Semioos ja semiosfäär. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. 5.12.2012
Sõnal on kaks tähenduse liiki: denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on otsene ehk sõnasõnaline tähendus, annab vastuse küsimusele mis?: mida sõna või pilt kujutab? Lennart Meri näitab põhiseadust. Konnotatsioon aga on kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed assotsiatsioonid, muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Särasilmne Lennart Meri, põhiseadus käes, sümboliseerib innukat taasiseseisvunud Eestit. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Märke on kolme tüüpi. * Ikoonid - märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Ikoon baseerub sarnasusel. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline või kausaalne suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud, suits annab märku tulest, jne. * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt. Kokkuleppelisus eristab
Nad on omavahel seotud; referent sõltub signifikaadist. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on esmane, otsene tähendus. See erineb konnotatsioonist kui teisesest, kaudsest tähendusest. Konnotatsioon on teisene, kaudne tähendus. Ta erineb denotatsioonist kui esmasest, otsesest tähendusest. Konnotatsioon on ühtlasi kultuuripõhine subjektiivne tähendusvarjund, mis lisandub sõna või fraasi otsesele tähendusele. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad(kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni(ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat – Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega. Nt olen suures ruumis ja tunnen et ei ole üksi
Sõnal on kaks tähenduse liiki: denotatsioon ja konnotatsioon. Denotatsioon on otsene ehk sõnasõnaline tähendus, annab vastuse küsimusele mis?: mida sõna või pilt kujutab? Lennart Meri näitab põhiseadust. Konnotatsioon aga on kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Särasilmne Lennart Meri, põhiseadus käes, sümboliseerib innukat taasiseseisvunud Eestit. 14. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). * Ikoonid - märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Märk on seotud objektiga saranasuse kaudu. Peirce'il 3 ikooni alamklassi: kujundid, diagrammid ja metafoorid. * Indeksid - märk, milles tähistatava ja tähistaja vahel on füüsiline suhe, nt. jalajälg annab märku sellest, et keegi teine on seal viibinud. Eristab loomulikke ja kunstlikke(termomeeter). * Sümbolid - tähistav ja tähistatav on omavahel seotud kokkuleppeliselt
: mida sõna või pilt kujutab? Lennart Meri näitab põhiseadust. Konnotatsioon aga on kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed assotsiatsioonid, muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Särasilmne Lennart Meri, põhiseadus käes, sümboliseerib innukat taasiseseisvunud Eestit. Denotatsioon – otsene tähendus. Nagu üldkeel ? Konnotantsioon lisab kaudsust, su enda personaalseid mõtteid, piltlikke asju..... 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 9 Märke on kolme tüüpi. * Ikoonid – Peirce'i järgi on ikoon märk, mille objekt ja esitis on seotud sarnasussuhete kaudu. Tal on tähistatava esemega (referendi) tajutav sarnasus, välistab igasugused meelevaldsed tõlgendused. Ikoon jäljendab ja meenutab objekti. Märgi tähendus järeldub otseselt tema vormist, tähendus annabki märgile vormi. Ikoon baseerub sarnasusel
: mida sõna või pilt kujutab. sõnaraamatu tähendus Konnotatsioon on teisene, kujundlik, piltlik, kaudne tähendus. Need on personaalsed muljed, mis märk selle lugejas/vaatajas äratab. Konnotatsioon erineb denotatsioonist kui esmasest, otsesest tähendusest. Konnotatsioon on ühtlasi kultuuripõhine subjektiivne tähendusvarjund, mis lisandub sõna või fraasi otsesele tähendusele. tähendus, mille märgikasutaja ise loob (kõrvaltähendus) 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). Triaad. Peirce väidab, et märk on triaad (kolmasus ehk triaadiline suhe) - koosneb märgist, mis on suhtes objektiga. Suhe sünnitab automaatselt tõlgenduse. Nt kui tool on ukse vahel, siis on ta märk, et pood pannakse kohe kinni (ehk toimub automaatselt ka tõlgendus) On kolm ilmingute kategooriat Esmasus (seostub märgiga), Esmasus on "tunne", võimalus, juhus; kirjeldamatu, seotud mingi kõige üldisema olemusega
annaabi.ee 
