Epibleemiks e. Risodermiks nimetatakse dermatogeenist tekkivat ja noort juurt katvat ühekihilist kude. Tekkelt vastab see kude epidermsele, kuid ei funktsioneeri mitte katte- vaid imikoena. Epibleemi oluliseks tunnuseks on , et temas puuduvad õhulõhed ja rakkude välissein ei kattu kutiikulaga ning igast rakust võib tekkida juurekarv. Iga epibleemi rakk aga juurekarva ei moodusta ja juurekarvu moodustavaid rakke kutsutakse trihhoblastideks, need vahelduvad rakkudega mis karvu ei moodusta. Juurekarvad tungivad mullaosakeste vahele ja võtavad sealt vett ja vees lahustunud aineid. Peaaegu kogu vesi mida taimed tarvitavad pääseb nendesse juurekarvade kaudu . Juurekarvade arv on tohutu suur ( herne juure ühel ruutmillimeetril on 232 juurekarva) . Juurekarvade eluiga on lühike, enamasti mõni päev kuni 10-12 päeva.
Edasi tuleb juure imamis- ehk diferentseerumisvööde, kus kujunevad püsikoed ja tekib hulgaliselt juurekarvu. Diferentseerumisvöötme ja juurekaela (juure varreks ülemineku koht) vahelises osas -- juhtimisvöötmes -- kujunevad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Primaarse ehitusega juur on kaetud epibleemiga (risodermiga), mis talitleb imikoena.Juurekarvadega epibleemi rakke nimetatakse trihhoblastideks. Enamasti vahelduvad trihhoblastid epibleemi rakkudega, millel pole juurekarvu. Epibleemi all asub isodiameetrilistest rakkudest esikoor. Esikoore väline kiht -- eksoderm -- koosneb tihedalt üksteise vastu liibunud nurgelistest rakkudest, mis vanemas eas sageli korgistuvad. Mõnikord võib siin näha ka rakukestade erilisi paksendeid -- Caspary jooni. Arvatakse, et need aitavad reguleerida ainete transporti. Enamusel soontaimedest on juure eksoderm hästi arenenud.
annaabi.ee 
