Trigonomeetria ajalugu
Siinus oli ikka veel
kindla pikkusega lõik kindla raadiusega ringjoones, mitte suhe ja keegi ei olnud veel mõelnud
siinusest kui funktsioonist selle tänapäevases mõttes. Kõik see juhtus peale matemaatilise
analüüsi leiutamist ning pandi lõplikult paika Leonhard Euleri (1707–1783) poolt 18. sajandil.
Tänu tema töödele läheneme me trigonomeetriale nii nagu me teeme seda tänapäeval.
Kuni XVI sajandini oli osa matemaatikast, mida me tänapäeval kutsume trigonomeetriaks,
osake astronoomiast. Alates XVI sajandist muutus trigonomeetria iseseisvaks
uurimisobjektiks. Selle perioodi tähtsamaks trigonomeetriliseks tööks sai Johannes
„Regiomontanus“ Mülleri (1436–1476) raamat „Igasugustest kolmnurkadest“. Raamat ise
avaldati mitmeid kümnendeid hiljem. Kuigi Müller teadis kindlasti läbi araablaste tööde
tangensfunktsiooni olemasolust, kasutas ta oma raamatus ainult siinust. Mülleri töös ei ole
annaabi.ee 
