Ajaloo KT II kordamine
Seetõttu
juhtis riiki üsna kitsas perekondade ring, nobiliteet. Kuigi riiki juhtisid
aristrokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades
osaleda. Rooma oli aristrokraatlik.
5.2 Valitsemine Keisririigi ajal:
Edukas väepealik võiks soovi korral senati otsuseid ignoreerida. Loobuti
rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd valitseja kätte.
Tähtsamate provintside asevalitsejana käsutas keiser kõiki Rooma vägesid ja rahva
tribuunina oli tal vetoõigus kõigi magistraatide otsuste üle. Senatist sai keisririigi ajal
valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid. Jagati kõikidele vabadele
meestele kodakondsust. Riigi juhtis ainuvalitseja keiser.
6. Divide et impera ehk jaga ja valitse
Itaalias oli enamik linnu ja rahvaid esialgu Rooma liitlased. Liidulepingu kohaselt
pidid oma sõjajõud andma Rooma käsutusse ja loovutama 1/3 maast, millest
moodustus Rooma riigi maatagavara