Treeningueelne-soojendus
Pool aastat hiljem selgus, et korralikku soojendusvõimlemist teinud naistel esines 30 protsenti
vähem jalavigastusi kui võrdlusrühmal. Kõige levinumaks sporditraumaks osutusid
liigestevaheliste ligamentide vigastused, soojendusvõimlemisega tegelenud naistel vähenes
nende esinemissagedus koguni 60 protsenti.
Ka kõik omapäi sportijad- kodusvõimlejad, jooksjad, tennise- või squash’i-huvilised peaksid
end trenni eel korralikult soojaks tegema.Kahjuks ei tee kodusvõimlejad ja jooksjad
trennieelset soojendusvõimlemist piisavalt. Enamasti vaid sörgitakse veidi ja venitatakse
kergelt lihaseid. See aga ei ole piisav. Ja eriti veel tennise-, squash'i- või sulgpallimängijale -
ebapiisava soojenduse korral võib õla juba esimese löögiga välja väänata.Kõikide
pallimängijate tavaline häda on pahkluu- ja põlvevigastused. Ka treeningu lõppedes ei tohiks
kunagi unustada venitus- ja lõdvestusharjutusi, kas või kümme minutit kerget jooksu ning
annaabi.ee 
