Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)
1215, tsuvassid 1178, mordvalased 985 jt.
Muutused Eestis elavate rahvuste seas toimusid 80- ndate lõpul, mil taas oli võimalik
kodanikuinitsiatiivi näidata. Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased
1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja
koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu
Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid,
lätlasi, leedukaid, ukrainlasi, armeenlasi , juute jt.
Nõukogude Eesti töölisklassi arvukus kasvas ka teistest nõukogude vabariikidest
tulnute arvel. Suure tööjõuvajadusega objektide jaoks (põlevkivitööstus, Kreenholmi
Manufaktuur jt) värvati töölisi naabervabariikidest ja -oblastitest, ennekõike Vene NFSVst.
Väljaränne
Suur eestlaste väljaränne toimus Teise maailmasõja ajal
annaabi.ee 
