(Loko: 70- 71) 6. Treeningplaani koostamine Selleks, et midagi teha, peab inimene teadma, mis seisundis ta on ja mida tahab saavutada. Olles testitud ja saanud hinnangu võimekuse kohta, saab püstidada eesmärgid spordis ja spordispetsiifilises tegevuses (treeningud). Testimine (lähtetaseme väljaselgitamine) annab aluse igale inimesele vastava plaani koostamiseks. Selle käigus selguvad sportlase nõrgad küljed, mis takistavad jõuvõimekuse arengut. Saadav informatsioon võimaldab treeninguplaanide koostamisel ja eesmärkide püstitamisel arvestada individuaalsete iseärasustega. Jõuharjutuste sooritamise peamiseks tingimuseks on keha lihaste stabiilsus liigeste liikumisel. Liigutustugevuse üldise stabiilsuse tagab tugev baastreening, millel baseerub võimsus. Olles stabiliseerinud kõhu-, selja- ja õlavöölihased, saavad sportlased kui ka inimesed püstitada uusi sihte, arendada sooritusvõimet ja vähendada vigastuste riski.
Liigutuste pikkust ja kiirust, Staatilist ja dünaamilist jõudu, Kiirendust, Lihasvõimsust, Hüppevõimet, Liikumiskiirust, Lihaste bioelektrilist aktiivsust (EMG), Liigeste nurki ja nurkkiirusi, KRK ja kehaosade liikumistrajektoore Testide rakendamine annab võimaluse (V.Kalam, A.Viru) : Üldise ja erialase treenituse selgitamiseks. Sportliku saavutusvõime arengu dünaamika selgitamiseks mitmeaastases treeningprotsessis. Pidepunktide leidmiseks treeningu planeerimise ja treeninguplaanide korrigeerimiseks. Andekate noorsportlaste väljaselgitamiseks. Treeningu ratsionaliseerimiseks. Sportlase iseseisvuse, teadlikkuse ja enesekontrolli arendamiseks. Teoreetiliste seisukohtade õigsuse kontrollimiseks praktikas. Tervisliku seisundi määramiseks ja ületreenituse fikseerimiseks. Eri treeninguetappide jaoks kontrollnormatiivide leidmiseks. Üksikute sportlike võimete määramiseks kasutatavad testid: 1.maksimaalne jõud- kämbla dünamomeetria, selja dünam
1. Eesmärgi püstitamine; 2. Süstemaatilise treeninguplaani koostamine; 3. Treeninguplaani täitmine; 4. Treeninguplaani monitooring ja vajadusel vastavate korrektiivide tegemine. Eesmärgi püstitamine tähendab vastava võistlustulemuse saavutamist, seda nii lühemas perspektiivis (järgmine võistlushooaeg mõne kuu pärast) kui ka pikemas perspektiivis (kuhu 84 tahetakse välja jõuda aastate pärast). Sportlase treeninguplaanide koostamisel peab arvestama aastaste treeninguplaanidega, mis omakorda jaotatakse spetsiifilisteks perioodideks, millel on oma kindel ülesanne lahendada. Planeerimisel tuleb arvestada, et iga järgmine periood tuleneb eelmisele ja ilma eelmist läbimata ei ole võimalik asuda uute ülesannete lahendamisele. Selline treeningu periodiseerimine põhineb treeningu mahul ja intensiivsusel, mis erinevate
Aeroobne töövõime avaldub organismi võimes taluda kestvat kehalist pingutust ja selle iseloomustajaks ongi maksimaalne hapnikutarbimine ehk hapnikulagi. Anaeroobne Maksimaalse hapnikutarbimise näitaja (VO2max) on inimese aeroobse töövõime lävi oluline nii piir ning kujutab endast maksimaalset hapnikuhulka milliliitrites, mida organism koormustestil kui ka treeninguplaanide on võimaline kasutama ühe minuti jooksul. Kuna maksimaalne hapnikutarbimine koostamisel sõltub eeskätt lihasmassi hulgast organismis, on võetud kasutusele suhteline näitaja ehk maksimaalne hapnikutarbimine kehakaalu 1 kilogrammi kohta (ml/ min/kg). Aeroobne töövõime avaldub organismi võimes taluda kestvat kehalist pingutust ja seda iseloomustabki maksimaalne hapnikutarbimine. Näitaja sõltub
annaabi.ee 
