koostöö. Ettevõttes töötab inimesi nii Eestist kui Ameerikast, oleme rahvusvaheliselt meelestatud organisatsioonikultuuriga äriühing ning soovime pakkuda nii oma klientidele kui töötajatele parimat keskkonda eneseteostuseks. Pakutav töökoht: TREENER-PEDAGOOG Tööülesanded: · Treeningute läbi viimine · Spordikooli admistratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. · Erinevate abinõude rakendamine sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks. · Spordikooli administratsiooni poolt kinnitatud dokumentatsiooni pidamine (õppeplaani, aasta eelarve jm. dokumentatsiooni koostamine). · Spordikooli õppurite nimekirjad õppemaksu arvestamine ja arvete edastamine õppuritele. · Probleemide ja küsimuste lahendamine, mis on seotud spordikooli õppurite arstliku kontrolli läbiviimisega. Nõudmised kandidaadile: · Pedagoogiline kõrg- või keskharidus antud valdkonnas
3. Treener-pedagoogiga sõlmib töölepingu spordikooli direktor. 4. Treener-pedagoog allub spordikooli direktorile ja direktori asetäitjale õppetöö alal. II TEENISTUSALASED ÜLESANDED 5. Treener-pedagoogi ülesannete hulka kuulub töömahu täitmine, mis on vastavuses direktori poolt kinnitatud tarifikatsioonile. 6. Spordikooli administratsiooni poolt püstitatud ülesannete täitmine. 7. Viia ellu abinõud sportlaste õppe-treeningumetoodika täiustamiseks, mis suunatud töö paremustamisele. III TEENISTUSALASED KOHUSTUSED 8. Treener-pedagoog on kohustatud: 8.1 Juhinduma spordikooli sisekorra ja töösisekorraeeskirjadest. 8.2 Täitma õppekava ja viia läbi treeningud direktori poolt kinnitatud tunniplaani alusel. 8.3 Komplekteerida õigeaegselt õppetreeningrühmad vastavalt kinnitatud normatiividele 8.4 täitma direktori käskkirju ja pedagoogilise nõukogu otsuseid 8
a. ületada Lipu punktisumma ja tasavägiselt konkureerida Paluga. Rida noori hakkas mitmevõistluses silma juba koolipõlves. Edukaim neist oli Rein Aun, kes võitis XIX olümpiamängudel Mexicos ja ületas tänapäeva punktitabeli järgi esimesena NSV Liidus 8000 punkti piiri. Rein Aun oli ühtlaselt tugev kõigil aladel. Kahjuks ei võimaldanud spordivigastused ja püsimatu iseloom tal oma võimete laeni jõuda. Head traditsioonid, küllaldased võistlemisvõimalused, ühtlustatud treeningumetoodika, asjatundlik ja innukas treenerite kaader ning tihedad sidemed üleliidulise ja rahvusvahelise mitmevõistlusega on meie kümnevõistlejate edu peamine alus. Eesti kümnevõistluse legendid on peale Aleksander Klumbergi veel Hans-Heinrich Sievert, Heino Lipp, Toomas Berendsen, Tõnu Kaukis, Valter Külvet. Mitmevõistlejate paremusjärjestuse selgitamiseks tuleb igal üksikala sentimeetrites ja sekundites saavutatud tagajärjed hinnata punktides ja siis kokku arvestada
Vaatamata osavõtjate suurele arvule jõuavad kõrgete tulemusteni vähesed noored keskmaajooksjad. Viimasel ajal on päevakorda tõusnud kasutavate treeningumeetodite otstarbekohasus noorde keskmaajooksjate treeningus, mida tingib eelkõige asjaolu, et on kiiresti tõusnud keskmaajooksjate tase. Samal ajal aga paljud andekad noored, kellest nende seniste heade tulemuste põhjal palju oodati, et ei ole täitnud nende pandud lootusi. Põhjuseks võib olla treeningumetoodika ebaõige rakendamine või mõne muud tegurid. Noorde keskmaajooksu probleemid on juba rea aastate vältel köitnud kogu maailma treenerite tähelepanu. Keskmaajooksus ettevalmistuvad noored peavad kõigepealt omandama mitmekülgse kehalise ettevalmistuse, selles on kõik treenerid üksmeelsel seisukohal. Erinevad on arvamusel kasvueas kasutava jooksutreeningu, tempo ja distantside valiku kohta, seda juba möödunud sajandi algusest oma töös uuriksin noorte keskmaajooksjate
Sagedasemad tugi- liikumisaparaadi haigused. Kinniste vigastuste esmaabi 1) Mis on vigastuste peamised tekkepõhjused spordis? Välised tegurid on: Kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga, ootamatu löök, kukkumine valesti valitud jalanõud, riietus, spordivahendid, kaitsevahendid halvad treening- ja võistlustingimused Sisemised tegurid on: oma võimete ülehindamine reeglite eiramine haigena treenimine ja võistlemine vale treeningumetoodika halb koordinatsioon organismi vedeliku- ja mineraalide kadu. Kroonilised vigastused tekivad, kui varasematest vigastust pole taastutud. Neid põhjustavad korduvad koormused, mis ületaad konkreetse piirkonna koormustaluvuse. 2) Mida kujutab endast meniski vigastus? Meniskid kujutavad endast hobuserauakujulisi kiudkõhrest siledapinnalisi moodustisi, mis paiknevad põlveliigeses reieluu ja sääreluu vahel. Meniski ülesanne
Lühijooksudes oli olukord mõnevõrra parem, sest Türil ja Säreveres on saadud 100 m sirge katta kummiplaatidega. Juba hooaja hakul andsid oma kiiruslikest võimetest märku 15aastased Türi koolitüdrukud Deivi Jäärats ja Piia Luksepp, kes harjutavad treener Leonhard Soomi käe all. Mõlemad läbisid 100 m 12,3 sekundiga, kustutades rekordiomanike nimistust Ester Kärneri nime. Ilmselt on rakendatud treeningumetoodika ja koormus neile sobiv, areng on ootuspärane. Rajooni rekordist kiiremini jooksis D. Jäärats ka 200 m (24,8). Kaugushüppes viis ta tippmargi 5.82le. Suve jooksul näitasid mõlemal sprindidistantsil häid aegu nendega üheealised Kaie Riisberg ja Jane Nöps. Rõõm oli kogeda, et pärast tervisehäiretest tingitut aastast võistluspausi oli jälle rajal 26aastane Gunnar Kirsipuu. Ja tulemuslikult. Tema 100 m aeg 10,5 on Andres Püümanni nimel püsiva rajooni rekordi kordamine
Siia kuuluvad luumurrud, venitused, rebendid, põrutused jms. Põhjustavad tegurid saab jagada välisteks ja sisemisteks. Välised tegurid on: - kokkupõrge teise inimese või spordivahendiga, ootamatu löök, kukkumine; - valesti valitud jalanõud, riietus, spordivahendid, kaitsevahendid; - halvad treening- ja võistlustingimused. Sisemised tegurid on: - oma võimete ülehindamine; - reeglite eiramine; - haigena treenimine ja võistlemine; - vale treeningumetoodika; - halb koordinatsioon; - organismi vedeliku- ja mineraalide kadu. Kroonilised vigastused tekivad, kui varasematest vigastustest pole taastutud. Neid põhjustavad korduvad koormused, mis ületavad konkreetse piirkonna koormustaluvuse. 14 Spordivigastuste ennetamine: · Sportlik valik milline laps/nooruk/täiskasvanu sobib millist spordiala harrastama?
4 Tehnikavead ja nende parandamine 38 4. Sõudmise bioloogilised alused 41 4.1 Sõudjate antropomeetrilised iseärasused 41 4.2 Sõudmise füsioloogiline iseloomustus 53 4.2.1 Skeletilihase struktuur 55 4.2.2 Aeroobne töövõime 58 4.2.3 Anaeroobne töövõime 67 4.3 Sõudjate funktsionaalse võimekuse testimine 69 5. Treeningumetoodika 74 5.1 Treeningu põhiprintsiibid 74 5.2 Treeningu periodiseerimine 79 5.3 Treeningu planeerimine ja arveldus 83 2 6. Üldkehaline ettevalmistus 92 6.1 Vastupidavuse arendamine 92 6.2 Jõuvõimete arendamine 98 6.3 Painduvus ja koordinatsioon 106 7
Sisemised tegurid on: Kroonilised - oma võimete ülehindamine; vigastused tekivad - reeglite eiramine; välja ravimata - haigena treenimine ja võistlemine; vigastustest - vale treeningumetoodika; korduval koormusel - halb koordinatsioon; - organismi vedeliku- ja mineraalide kadu. Kroonilised vigastused tekivad, kui varasematest vigastustest pole taastutud. Neid põhjustavad korduvad koormused, mis ületavad konkreetse piirkonna koormustaluvuse. 61 SPORDIMEDITSIIN NB
annaabi.ee 
