Kui mõelda, et samal ajal kasvab kiirelt ka liikumisvaeguse käes kannatavate inimeste arv, on see tendents vaid tervitatav. Ometigi on iga inimene ainulaadne oma oskuste, lihasjõu, painduvuse, koordinatsiooni, kehakaalu, samuti treenituse ja uute oskuste omandamiskiiruse poolest. Kuna harrastussportlaste hulka tuleb üha rohkem ka vähese spordialase ettevalmistusega inimesi passiive elustiiliga inimesed, vanurid, ülekaalulised jt on oluliselt kasvamas ülekoormusest ja valest treeningmetoodikast tingitud tervisekahjustuste hulk. Tervisesport peaks jääma siiski tervist edendavaks spordiks! Vigastuste eest pole keegi kaitstud, aga me saame nende tekkimist ennetada või toimunut leevendada. Keskendu tegevusele Sportides tuleb valida sobiv spordiala, õige treeningmaht, intensiivsus ja sagedus. Kaugeltki kõik spordialad ei sobi kõikidele huvilistele, sama kehtib üksikute harjutuste kohta. Sportides võiks unustada muud mõtted ja nautida toimuvat. Keskendu tegevusele
INDIVIDUAALNE TREENING Sihipärase individuaalse treeninguga on võimalik organismile anda koormust, mille mõju (olenemata treenituse astmest) on optimaalne selleks, et tagada kehaliste võimete areng. Teades üldisi treeningu põhimõtteid- ja kehalise koormuse mõju organismile on võimalik: · koostada lähtuvalt vajadustest individuaalne treeninguprogramm; · tõsta teadlikult oma treenitust; · vältida ületreeningust tingitud väsimust; · vältida valest treeningmetoodikast põhjustatud vigastusi. 25 KEHALISE KOORMUSE MÕJU ORGANISMILE Kehalise koormuse mõju organismile sõltub eelkõige intensiivsusest. Eristatakse anaeroobseid ja aeroobseid kehalisi koormusi. Anaeroobses reziimis (kõrge intensiivsusega lühiajaline kehaline pingutus) toimuva kehalise töö puhul on organismi hapnikuvajadus suurem, kui töö ajal suudetakse seda tarbida. Nii tekib hapniku võlg, mis likvideeritakse pärast pingutuse lõppemist
annaabi.ee 
