ka see, et ei toimu täielikku keharaskuse ülekandmist. Vahelduvtõukeline kahesammuline uisuviis Tänapäeva võistlusspordis enam seda sõiduviisi ei kasutada, küll aga leidub selle viljelejaid vanema generatsiooni suusasõprade hulgas. Peamiselt on abiks vahelduvtõukeline sõiduviis tõusude peal, kui rada on väga pehme ja keppide tõuge raskendatud. Teostuses on iseäralik see, et käed töötavad vahelduvalt ning suusad liiguvad samamoodi käärselt nagu teisteski sõiduviisides. Treeningharjutusena on selle sõiduviisi kasutamine aga suhteliselt heaks vahelduseks, samas aitab parandada koordinatsiooni ning tegelikult on üsna lihtne selle sõiduviisi abil läbida tõusvaid rajalõike.' Käetõuketa uisuviis Käetõuketa uisuviis ehk uisusamm ilma tõuketa on murdmaasuusatamises enamjaolt kasutusel laugetel laskumistel või laskumiste lõpus hoo suurendamiseks, aga ka tasandikel kui kiirus on liiga suur kepitõuke jaoks. Viimasel ajal on sõiduviisi tähtsus oluliselt tõusnud, kuna
- Pooluisusammuga sõit suusajäljega ringrajal; täiendavad aasad läbida uisusammu või uisusammpöördega. - Käärtõusu ja uisusammpöördega harjutusradakage künka vahel. 3.4.1.1. Pooluisusamm. Pooluisusamm koosneb pidevalt ühel suusal libisemisest ning teise jala uisutõugetest koos keppide paaristõugetega. Sõiduviisi kasutakse hea libisevusega tasasel maal, laskumisel, kurvis, kaldrajal ning treeningharjutusena ka tõusul. Pikemal sõidul soovitatakse jalatõukeid sooritada seeriatena ühe ja teise jalaga. See on ainuke uisuviis, kus valitakse ka suusajälge. Pooluisusammu tervikõpetamisel vajatakse hea libisemisega ja korraliku suusajäljega suusarada. Tõukejala pöiaga alustatakse tõuget võimalikult tugijala pöia lähedalt. Uisutõuke alustamisel liigub tõukesuusa kand käärsuunas üle libisuusa kanna (alumina suusk on all suusajäljes, ülemine lumel)
annaabi.ee 
