Psüühilist ülepinget iseloomustab vaimne tasakaalustamatus, töövõime langus, unehäired, kiire väsimine. Treeninguprotsessis eristatakse kolme psüühilise ülepinge staadiumi. 1.Närvilisus:kapriissus, ebapüsiv meeleolu, seesmine (juhitav) ärritus, lihaste valulikkus. 2.Emotsionaalne püsimatus: kasvav pidurdamatu ärritus, rahutus, pidev ebameeldivuste ootamine, käitumise väljumine kontrolli alt. 3. Depressioon: kõrge tundlikkus ja haavatavus, treenimissoovi puudumine, kahtlemine oma võimetes. Soovitused sportlastele psüühilise ülepinge vältimiseks treeninguprotsessis 1.Ilma psüühilise pingeta ei ole produktiivset tööd. Tulemuste paranedes tõuseb treeninguprotsessi psüühiline pinge. Suhtu raskustesse rahulikult, võta seda ülepinget kui positiivset faktorit, mis pärast koormuse alandamist väheneb. 2.Pea meeles, et psüühilise ülepinge perioodil väheneb järsult huvi treeningu vastu, väheneb
Millised ka ei oleks sporditreeningu iseärasused, peavad selle protsessi aluseks alati olema üldpedagoogilised printsiibid: nõudlikkus ja isiksuse austamine, individuaalsete iseärasuste arvestamine, teadlikkus, aktiiv- sus, näitlikkus, süstemaatilisus jt. 7. Milliseid bioloogilise tagasiside signaale sportlane peab õppima tundma ja tõlgendama? Normaalsest suurem lihaste valulikkus;südame löögisagedus;üleväsimus ja/või treenimissoovi kadumine; Lihaskonstruktsiooni tunnetamine harjutuste sooritamisel 8. Milline on üld- ja spetsiaalettevalmistuse vahekord eri treeninguperioodidel? Kumbagi ei saa kõrvale jätta, kahjustamata teist, kahjusta- mata kogu sportliku ettevalmistuse taset. Spetsiaalettevalmistuse sisu sõltub eel- dustest, mille loob üldettevalmistus, üldettevalmistuse sisu määravad sportliku spetsiaalsuse iseärasused. 9
annaabi.ee 
