2) Laps mängib, sest läbi mängu ta areneb. Mäng on lapse arengus määrava tähtsusega. 3)Mäng on käitumine sest läbi mängu matkivad lapsed täiskasvanu tegevusi. 4)Võgotski teooria järgi arenebki laps ainult läbi mängu FREUD 1856 1939 ei kirjutanud eriti palju mängu kohta, kuid kirjutatu on omandanud olulise rolli psühhoanalüütilises liikumises, eriti mänguteraapias. Freud arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Peller (1954) sõnastas selle nii, et ,,mäng on katse kompenseerida muret ja depressiooni, saada mõnu minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". Seega andis mäng turvalise keskkonna agressiivsete või seksuaalsete impulsside väljendamiseks, mis oleks olnud liiga ohtlik reaalsuses. Lisaks võis mäng aidata saavutada traumeerivate sündmustega toimetulemist: ,,Väikseid murehetki talitsetakse mänguga, kuid väga suur mure pärsib mängu"
Teretulnud on lapsed, abikaasad, vanavanemad, vallalised, üksikvanemad, kasuvanemad. Teraapiasse võib tulla nii üksi kui oluliste inimestega (Teraapiakeskus, 2015) 8 5. TRE meetod TRE on lihtne meetod, milles kasutatakse kehalisi harjutusi selleks, et vabastada stressi või pingeid kehas, mis on korjunud igapäevaelust, keerulistest situatsioonidest, lühi- või pikaajalistest stressiolukordadest või traumaatilistest kogemustest (nt looduskatastroofid, sotsiaalne või koduvägivald jms). See revolutsiooniline stressi ja traumade tervendamise meetod põhineb kehaterapeudi David Bercelli (PhD) kogemustel ja uuringutel, kes on inimeste traumade ja tervendamise ja uurimisega tegelenud mitmel pool maailmas rohkem kui 30 aastat. Oma kogemusest lähtuvalt on ta välja arendanud trauma ja stressi vabastamise praktikad (Trauma Realising Execises- TRE ) (Tamming, Teraapiakeskus, 2015). 6
mitmesuguseid keelatud impulsse, nt. agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav, katarsist esile kutsuv funktsioon, mis võimaldab mängijal vabaneda hirmust. F esitab mõtte, et lapsed mängivad oma mängudes neid olukordi, mis on neile suurt mõju avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. ( Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. ) · Lili Esther Peller (1898-1966) - on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, et sageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on P järgi iseloomulik see, et mängija
mitmesuguseid keelatud impulsse, nt. agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav, katarsist esile kutsuv funktsioon, mis võimaldab mängijal vabaneda hirmust. F esitab mõtte, et lapsed mängivad oma mängudes neid olukordi, mis on neile suurt mõju avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. ( Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. ) Lili Esther Peller (1898-1966) - on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, et sageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on P järgi iseloomulik see, et mängija
mitmesuguseid keelatud impulsse, nt. agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav, katarsist esile kutsuv funktsioon, mis võimaldab mängijal vabaneda hirmust. Freud esitab mõtte, et lapsed mängivad oma mängudes neid olukordi, mis on neile suurt mõju avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. (Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks.) Lili Esther Peller (1898 - 1966)- Ta on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, etsageli valivad lapsed oma rollideks neid isikuid, keda nad armastavad, austavad või imetlevad. Mängus naudib mängija võimu ja au, mida ta tegelikkuses ei koge. Samas võib väita, et laps mängib ka nende rolle, keda ta kardab. Mängule on Peller järgi iseloomulik see, et mängija
Seda seepärast, et läbikukkumist välditakse valdavalt fantaasiamängus, kus vahendite tegelikud omadused ei loe ning ei püüelda ühegi välise eesmärgi poole.[1] 11 Sigmund Freud Freud ei kirjutanud eriti palju mängu kohta, kuid kirjutatu on omandanud olulise rolli psühhoanalüütilises liikumises, eriti mänguteraapias. Freud arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Peller (1954) sõnastas selle nii, et ,,mäng on katse kompenseerida muret ja depressiooni, saada mõnu minimaalse ohu ja/või pöördumatute tagajärgede riskiga". Seega andis mäng turvalise keskkonna agressiivsete või seksuaalsete impulsside väljendamiseks, mis oleks olnud liiga ohtlik reaalsuses. Lisaks võis mäng aidata saavutada traumeerivate sündmustega toimetulemist: ,,Väikseid murehetki talitsetakse mänguga, kuid väga suur mure pärsib mängu"
Freud mängu eelkõige kui soove täitvat vahendit, mis võimaldab lapsel välja elada mitmesuguseid keelatud impulsse, nt. agressiooni. Soovide täitumisega on seotud ka mängu puhastav, katarsist esile kutsuv funktsioon, mis võimaldab mängijal vabaneda hirmust. Freud esitab mõtte, et lapsed mängivad oma mängudes neid olukordi, mis on neile suurt mõju avaldanud ja mis võimaldavad mängijal ennast olukorra peremehena tunda. Arvas, et mäng annab lapsele meetodi soovide täitmiseks ja traumaatilistest sündmustest ülesaamiseks. Sigmund Freudi meelest asendab mäng vabade assotsiatsioonide tehnikat, millel põhineb psühhoanalüüs. Mängu põhiülesanneteks on keeldude eemaldamine, rahuldamata tegevuste ja soovide illusoorne rahuldamine. Lili Esther Peller (1898 - 1966)- L. E. Peller oli Austria päritoluga Ameerika psühhoanalüütik ja pedagoog. Ta on põhjalikult käsitlenud rolle, mida lapsed mängivad. Ta märgib, et sageli valivad lapsed
Richard L. Huganir. ,,Meie tulemus, mis selles protsessis osalevaid molekulaarseid ja rakulisi mehhanisme kirjeldab, tõstatab samade mehhanismide ravimitega manipuleerimise võimaluse, mis võiks aidata kinnistada käitumisteraapiaga saavutatut selliste haiguste ravis nagu posttraumaatiline stressihäire." Nn võõrutustreeningu ümber konstrueeritud käitumisteraapia on loomamudelites osutunud kasulikuks traumaatilistest mälestustest johtuvate emotsionaalsete reaktsioonide leevendamisel, ent mälestust ennast täielikult eemaldada selle abil ei saa, mistõttu tagasilangused on tavalised. Koos järeldoktorist kaasuurija Roger Clamiga keskendus Huganir närviahelatele mandelkehas -- ajupiirkonnas, mille tegevus on nn tingitud hirmurefleksi aluseks nii inimeste kui loomade juures. Hiiri heli abil hirmutades märkasid nad, et mõnede mandelkeha rakkude
ala, kus kindlustunne paistis olevat garanteeritud. Õpetajaamet tundus loogiline valik ja mõnda aega läks kõik kenasti. Majandusolukorra muutudes olid kärpimised koolides aga paratamatud ja noormeest hirmutas mõte, et ta võib oma töökoha kaotada. Probleemile lisandus kasvav arusaam sellest, et tegelikult talle õpetajaamet ei meeldigi. Niisuguses olukorras oleva inimese nõustamine on võimatu, kui ei mõisteta varasemaid määravaid mõjureid. Teadmine perekonnas varem toimunud traumaatilistest sündmustest ei anna vastuseid kõigile küsimustele, kuid see aitab aru saada teguritest, mis takistavad näiteks riskide võtmist. Määravate asjaolude uurimiseks ei aita paarist küsimusest või harjutusest, see on palju keerukam protsess. Lähtepunktiks on vastastikuse mõistmise tekitamise ja probleemi määratlemise käigus väljaöeldud märksõnade tabamine. Töö või isikliku eluga seotud probleeme kirjeldades viitavad kliendid
annaabi.ee 
