inimesed, kes näevad pidevalt ennast ja ümbritsevat negatiivses valguses või taluvad pingeid halvasti. Haigused nagu ajuinsult, südameinfarkt, vähktõbi jt. võivad põhjustada depressiivseid häireid, mis muudab haige apaatseks. Nad ei ole valmis oma ihuliste vajaduste eest hoolitsema ning nende tervenemisaeg pikeneb. Depressiooni seisundi võivad vallandada ka kaotused, suhteprobleemid, elutingimuste muutused. Depressioon võib tekkida reaktsioonina traumaatilisele sündmusele, pikaajalisele stress-situatsioonile või oodatud või ootamatule negatiivsele kogemusele. Sageli ei pruugi inimene depressiooni tekkepõhjust üheselt määratleda. Depressioon vaevab kogu elanikkonnast iga viiendat inimest, ravi saab neist iga kolmas, iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumine on suurem kui meestel. Paljud psühhiaatrid usuvad, et aju biokeemilise tasakaalu ärritus mängib depressiooni puhul võtmerolli. Valusad
- Säilub reaalsustunne, aga moduleerivad akuutset tajukogemust - Pärsivad limblilise süsteemi aktiivsust, vähendades traumaga soetud assotsiatsioonide levimist, blogeerib HPA telje ja noradrenergilise süsteemi aktiivsus - Vabanevad endogeensed kannabinoidid, kappa opioidid - Seega need kogemused annavad võimaluse moduleerida akuutset stressireaktsiooni, aga kui need sümptomid püsivad, siis muutuvad aja jooksul häirivaks PTSD dissotsiatiivne alatüüp - Traumaatilisele kogemusele saab reageerida kolmel dissosiatiivsel viisil: - Eemalduda (depersonalisatsioon, derealisatsioon), unustada (amneesia), eraldada traumamälu autobiograafilisest mälust/identiteedist (taaskogemise sümptomid, dissotsiatiivne identiteedi häire) Tardumine, immobilisatsioon - Keha kaitseb end trauma nt vägivalla eest sellega, et lülitab end välja. F60 Spetsiifilised isiksushäired Isiksusehäirete üldkriteeriumid
süvendades enesehaletsust ja pessimismi iga korraga veelgi. Ja depressioonis inimene võib sellesse lõkkesse halge juurdegi visata. Korduvad, sageli peaaegu pidevad negatiivsed mõtted süvendavad depressiooni ja takistavad tervenemist. Meenutagem peatükki 10: kui koorikut pidevalt ära kratsida, läheb haav uuesti lahti. Tabel 11b teeb kokkuvõtte kahest võimalusest, kuidas traumaatilisele sündmusele reageeritakse. Tabel 11b Traumaatiline sündmus Realistlik reaktsioon Moonutatud reaktsioon Olukorra täpne tajumineTunnetushäired Kurbus/südamevalu Depressioon Paranemine Valu suurenemine Miks peaks keegi tegema tahtlikult midagi, mis suurendab valu ja takistab tervenemist? Vastus: keegi ei teeks seda, kui see oleks teadlik teguviis. Paraku ei mõista enamik inimesi, et
4) Depressioon Depressiooni kirjeldavad asjaosalised kui masendust, rusutust või madala enesehinnanguga meeleolumuutust, mis on seotud kurbuse ja süütunnetega. Südame- ja veresoonkonna haiguste kõrval on depressioon Maailma Terviseorganisatsiooni väitel sageduselt teine haigus, mille all kannatab umbes 17% rahvastikust. Depressioonil võivad olla füüsilised (nt kasvaja, veresoonte ahenemised) või psüühilised põhjused (nt reaktsioon kaotusele või traumaatilisele sündmusele). Depressioone, mis tekivad ilma kindlakstehtava põhjuseta, nimetatakse endogeenseteks depressioonideks. Meetmed Patsiente mitte üksi jätta. Mitte kasutada väliseid üleärritajad (kiirabiauto signaal). Mitte sundida patsientidele ühtegi otsust peale. Vajadusel transportida haiglasse. Mõelda suitsiidiohule. 5) Uimastisõltuvus Uimastipatsientidega toimetulekut on kirjeldatud peatükis „Meelemürkide kasutamisega seotud probleemid“.
annaabi.ee 
