Eesti uusima aja ajalugu
Kehtesti nii kerge tollimaks, et enam ei tasunud kaupa Venemaale vedada. 1923. aastal läks Venemaal kõigest 5%
väliskaubandusest. Kõik see kokku tähendas seda, et Eesti kaubandus- ja tööstusettevõtted hakkasid üksteise järel minema
pankrotti. See sama aktsiaselts Atlanta oli üks esimesi, mis suure pauguga põhja läks, Harju pank. Ettevõtete pankrotistumine
tähendas ka tööpuuduse kasvu, elatustaseme langust. Olukorra leevendamiseks üritas valitsus hakkama saada tratsiooniliste,
inflatsiooniliste meetoditega - valitsus trükkis raha juurde. Samas raha kattevara loomulikult ei suurenenud, mis tähendas seda, et
järgnes inflatsioon. Sellises olukorras Georg Vestel andis Eesti pangale salalise korralduse müüa maha osaliselt kullareservid, mis
oli saadud Tartu rahuga. 1923. aasta lõpuks oli 15 mln kullareservis alles jäänud ainult 2,5 mln.
Sellisest olukorrast pidi alustama uus majanduspooltikaperiood - 1924-1929